M-aailm

Üheksa suurlinna koos mittetulundusliku organisatsiooniga Living Labs Global (Globaalne Eluslaboratoorium) viivad läbi konkursi rahvusvaheliste lahenduste-, tehnoloogia- ja teenusepakkujate vahel, eesmärgiga tutvustada innovaatilisi lahendeid suurimatele sotsiaalsetele probleemidele.

Konkurss jaguneb üheksasse kategooriasse, kus Living Labs Global koostöös suurlinnadega, püüab identifitseerida parimaid lahendusi oma strateegilisematele küsimustele. Kokku saadeti žüriile hindamiseks üle 310 lahenduse, kus Chicago kategooria žürii esitas M-naabrusvalve projekti viie parima hulka. Konkursi Living Labs Global Showcase võitjad kuulutatakse välja auhinnatseremoonial 14.veebruar 2010.

Auhinnad ei ole seekord rahalised, vaid võitjad saavad võimaluse esitleda oma lahendusi partnerlinnade tegelikus elukeskkonnas. Sealjuures garanteeritakse võitjale institutsionaalne toetus ja linnapoolne hinnang antud lahendusele, avades osavõtjatele esimese võimaluse rahvusvahelistele võtmeturgudele sisenemiseks.

M-naabrusvalve tööpõhimõte on, et häda korral saadetakse teavitav SMS-sõnum üheaegselt kõigile Tartu naabrusvalve liikmetele, sealhulgas saavad SMSi ka Tartu taksod, bussijuhid ja turvafirmade ekipaažid. M-naabrusvalve süsteemi kasutatakse näiteks kadunud laste ja vanurite leidmisel. Samas on selle abil leitud ka näiteks mõrvas kahtlustatavaid, haiglast põgenenud vaimuhaigeid, avariide põhjustajaid ja ärandatud sõidukeid.

Rohkem infot ürituse kohta Living Labs Global Showcase Awards veebileheküljelt.

Varsti saavad Eesti firmad Mobi & Fortumo kaudu lihtsasti SMS-teenuseid pakkuda ka Kesk ja Ida-Euroopa ning Balkani riikides. See on piirkond, mille vastu on viimastel aastatel siinsed firmad tõsiselt huvi tundma hakanud, ning on seetõttu ka meie jaoks mõneti loomulik valik.

Võin õelda, et kindlasti on uute riikide hulgas Bulgaaria ja Rumeenia, kus saab meie kaudu SMS-ühendusi juba augustist.

On tõenäoline, et neile järgnevad üsna pea Serbia ja Ungari, huviliste olemasolu korral kaalume tõsiselt ka Poolat ja Tsehhit.

Eraldi lugu on Horvaatiaga, mille puhul on meil tugev huvi SMS-ühenduste avamiseks olemas, mõnevõrra suuremad püsikulud võivad seda veidi edasi lükata. Seetõttu ootame huvilisi, kel samuti selle kena Balkani riigiga veidi tõsisemad plaanid, et arutada võimalust püsikulude jagamiseks. Kui saame 1-2 huvilist kokku, siis saame ka seal kiirelt edasi minna.

Huvist Horvaatia kui ka teiste ülal mainitud riikide vastu tasuks märku anda aadressile partnership(ät)fortumo.com.

Alice Wang, a recent graduate of RCA, has designed a set of 3 cheeky bathroom scales that ease the ritual of weighing yourself (and maybe dieting, for that matter). One of them, “Open Secret” reveals your weight every time you weigh yourself by sending a text message to a desired mobile phone. Wang offers that “the receiver is then responsible to reveal the answer immediately, or the next time you two meet.”

All of these projects were conceived as a reaction to Isaac Asimov’s 1st law of robotics: A robot may not injure a human being or, through inaction, allow a human being to come to harm. Here’s more from the designer:

Artificial intelligence is a topic widely used in the media, however, exactly how far are we from such technology? Are these fears towards robotic developments necessary or purely irrational? What is it about these currently fictional characters that scare us? Are there existing domestic objects that already break this law? Weighing scales, although not performing physical harm, have been subtly damaging us psychologically. Should objects like these exist in a complex society like ours where people are more emotionally fragile?

See this and other work by Alice Wang at her site.

Tsiteerides Andri Maimetsa võib öelda, et kümmekonna aastaga on veeb saanud meie igapäevaseks kaaslaseks – veeb annab vajalikke vastuseid, veeb vahendab uudiseid, veeb lahutab meelt. Sama populaarsed ja vaat et möödapääsmatud on ka sotsiaalsed võrgustikud, mille kasutamine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud.

Tegelikult võib väita, et suhtlusportaalidest on kujunemas avatud veebikeskkonnad, kus lisaks eraisikutele on aina rohkem esindatud ka ettevõtted, bändid ja kõik teised huvitavad kooslused. Seetõttu elavadki inimesed suure osa erinevates suhtluskeskkondades, selleks et leida uusi äripartnereid, sõpru, tulevasi elukaaslasi või lihtsalt omapäraseid tegelasi. Aga piisavalt kaua kuskil keskkonnas aega veetes tekib tunne, et tahaks millegi poolest teistest erineda, oleks natukenegi originaalne. Seal kus on nõudlus tekib ka pakkumine (teinekord ka vastupidi ) ja inimesed saavadki oma profiile ja lehti erinevate viguritega lõbusamaks teha. Rate ja MySpace võimaldavad enda profiilile tagataustaks panna roosasid ja mummulisi pilte, Facebook jällegi täita oma lehekülg huvitavate rakendustega, mille vaatamisega võiks sisustada lausa nädalaid.

Nii, aga mis see m-äri siia puutub?
Siiani on suhtluskeskkondadele loodud vigurid ja rakendused andnud kasutajatele silmarõõmu ja paljudel juhtudel tühjendanud ka rahakotti. Miks ei võiks üks huvitav lahendus profiili omanikule endale kasu tuua? Saaks lüüa 2 kärbest ühe hoobiga - teha oma profiil huvitavamaks ning interaktiivsemaks ja samal ajal teenida ka tulu. Ja loomulikult sobivad erinevad m-teenused ja rakendused selleks väga hästi.

Mobi rahvusvaheline võsu Fortumo näeb suurt potentsiaali sellistes keskkondades mobiiliteenuste pakkumisel ja suunab tulevikus mitmeid teenuseid erinevatesse sotsiaalsetesse suhtluskeskkondasse. Esimesena käivitati teenused maailma ühes populaarseimas ja kiiremini kasvavas suhtluskeskkonnas Facebook. Valik Facebookile langes 3 lihtsalt põhjusel:
* Facebook on tehniliselt sotsiaalsete suhtluskeskkondade suunanäitaja;
* Facebook võimaldab kasutajal oma profiili või lehele lisada palju põnevaid vigureid;
* Facebook on Skandinaavia populaarseim sotsiaalne suhtluskeskkond ja Fortumo võimaldab sms-teenuseid luua kõigis Skandinaavia riikides.

Palju põnevat on veel peatselt tulemas, mis peaks teenuste loojate silmad kindlasti särama panema. Loe Fortumo blogi, siis tead, mis m-maailmas toimub

Paistab, et on tekkinud uus blogiliik: kiirlaenublog. Leidsin blog.tr.ee‘d sirvides kaks sellist, aga täitsa võimalik, et neid on veelgi. SMS-Laen Maailm keskendub peamiselt pressis ja laenu pakkuvate ettevõtete kodulehtedel avaldatud temaatiliste uudiste ja teadaannete esitamisele. Kiirlaenaja seevastu lisab pisut ka inimlikku mõõdet ning saab lugeda reaalsetest kogemustest laenu võtmisel, ettepanekuid teenuse arendamiseks ja võrdlustabeleid erinevate pakkujate kohta. Kel teema vastu huvi, soovitan kindlasti mõlemaid jälgida.

Alates eilsest on kõigile avatud Fortumo, mis võimaldab (esialgu) 7 riigis teha SMS-teenuseid ning nende pealt tulu teenida. Fortumo turundusjuht Martin kommenteeris asja nii: “Tüüpiline Fortumo kasutaja on internetiettevõtja, nii väike kui suur, kellel on oma veebileht või portaal ja kes soovib lehe kaudu SMS-teenuseid pakkuda. Kasutajate seas on nii tuntud portaale kui ka väikesi ühe või kahe koolipoisi poolt hallatavaid veebilehti”.

Hetkel võimaldab Fortumo ilma tehniliste oskusteta luua kolme tüüpi SMS-teenust: infosõnum, SMS kampaania ja SMS-chat veebilehele. Lisaks on veebilehe omanikul võimalik programmeerida oma SMS-teenus ja Fortumo abil selle kasutamise pealt tulu teenida.

Nagu arvavad inimesed Tallinna Ettevõtlusinkubaatorist, võib Fortumot vaadelda kui minimaalse riskiga ettevõtlusplatvormi, mille abil soovijad lihtsalt ning mugavalt põnevaid teenuseid luua saavad.

Pressiteadet loe näiteks siit ning kõige värskemad uudised Fortumo arengu kohta on kättesaadavad tööblogist.

I must apologize already from now on, if I invade this blog with words that are not really belonging to the “eesti keel”, but as long as my estonian language skills won’t become good enough, you have to get used to it )

Some of you knows that I am quite keen on anything that makes mobile technologies useful and, most of all, usable for the majority of us, even those who do not consider personal computers as their best friends. That’s why a lot has been done right now on “virtual agents“, or, with a modern terminology, “k-humans“.

A colleague of mine from the university wrote his master thesis on one of the first versions of this virtual agents, and already at that time (2002), it was already possible to see how the facial expressions of these agents could be more dynamic according to the tone of the conversation between the agent itself and the customer.

But this was then, what about now?

Have a look at this flash demo below, that shows a simulation of a totally automated call center, where all the calls are answered by “Lucy”, that welcomes the user and, according to his requests, redirects him to the appropriate “collleague” (it can be a human or even another k-human).

But the most juicy detail is towards the end of the video, where you can see how this application works fine as well, on a Nokia N73, with all the necessary technologies embedded (live streaming, text-to-speech, voice recognition). This demo has been presented at the G-Force in London, in June 2007, and deserves its respect, as it is - at the moment - the only technology able to do this kind of cool stuff!

So, are you already planning your new future customer service?

Laenu võtmine ei ole täna enam mingi suur asi. Mulle tundub, et suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui just ise võtnud ei ole, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad.

Populaarne on näiteks õppelaen, mis ei ole kõrge intressiga (5%) ja seda tuleb õppimise ajal tasuda üks kord aastas. Laenu tagasimaksmise ajal makstakse intressid laenusumma jäägilt vastavalt laenu tagasimaksegraafikule. Lisaplussiks on ka aeg, sest õppelaenu tuleb hakata tagasi maksma hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist, kusjuures laenusumma koos intressidega tuleb tasuda laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates hiljemalt kahekordse nominaalse õppeaja jooksul.
Muidugi on tore, kui kõrgkooli lõpetades ei ole mingeid võlgu kaelas, aga kui investeerida tulevikku, siis ei jää vast eriti muud üle. Samas selle ajaga on raha väärtus kindlasti langenud ja ehk ei tundugi see summa enam nii hirmuäratav.

2004. aastal tehtud Emori uurimusest selgus, et 32% Eesti peredest omab laenu, liisingut või järelmaksu. Võrreldes 2003. aasta sügisega on finantskohustusi omavaid peresid 4% rohkem. Sellest võiks järeldada, et 2 ja poole aastaga on see hulk ikka päris palju tõusnud. Kuigi just täna lugesin Äripäeva artiklit, kus on juttu hoopis laenukasvu raugemisest. Nii et ei tea midagi, mis tulevik toob. Eks selliseid asju on ikka suhteliselt raske prognoosida.

Jätkuvalt on Eesti perede jaoks üheks kõige olulisemaks laenu võtmise eesmärgiks eluaseme soetamine ja remontimine, mistõttu on perede finantskohustused üha pikemaajalised ja suuremahulisemad. Ehk laenuvõtmine kasvab suuremas osas just nende perede arvel, kes juba omavad mõningaid kohustusi, ostetakse järelmaksuga kodusisustust ja elektroonikat, suurendatakse eluasemelaenu summasid. Teistmoodi oleks vist suhteliselt raske kuskilt alustada, et midagi enda omaks pidada ja normaalselt elada. Kui raha ei ole, siis seda lihtsalt ei ole ja niisama juurde ka ei tule. See aga tuletab mulle meelde, et eile lugesin Äripäeva artiklit 19-aastasest lätlannast, kes suutis endale vähem kui poole aastaga soetada 3 korterit Riia kesklinnas ja seda kõike ilma pangalaenuta. Eks selliseid inimesi leidub ka, aga ilmselt mitte kuigi palju.

Nüüd on lisaks pangalaenule lisandunud ka sms-laen, mis on turul olnud peaaegu aasta. Algusaegadel ei olnud inimesi ahvatlusega kaasnevatest ohtudest - laenu soolane intress ning inkassofirmade rusikas võlgnike pea kohal - hoiatada jõudnud. Nüüd ollakse sellest teadlikud, kuna on juhtunud mitmeid ebameeldivaid seiku, kus süütud inimesed on kannatama pidanud. Postimehes on sellekohane lugu. Eilses Postimehes oli aga juttu sms-laenu keelustamisest, mida saab lugeda siit.
Nii et mida siis ikkagi arvata? Tundub, et pigem suhtutakse asjasse negatiivselt. Kuigi kommentaare lugedes selgub, et mõnele inimesele on see aga viimaseks õlekõrreks. Ise ma laenu võtnud ei ole, ilmselt kartusest suurest võlast, aga samas ei ole mul õnneks tekkinud ka olukorda, kus mul raha nii hirmsasti vaja läheks. Ei tea, kas keelustamine oleks ikka õige samm.. Tundub, et turvalisusega on tegeldud ja ehk selles osas probleeme enam ei teki. Ning sms-laenu võtavad vast ikka need inimesed, kellel seda hädasti tarvis on.

Aga üldises plaanis on laenu võtmine minu jaoks ikka positiivne asi. Eks igaüks saab ise otsustada, kas tal on seda vaja või mitte. Ma ise ei kujutaks küll väga ette, et ma kogun aastakümneid raha, et endale korter või auto soetada, aga eks leidub teisitimõtlejaid. Parem võtan laenu ja elan mõnuga. Mitte et kogun pikka aega ja siis vanaduses avastan, et näed, polegi enam vaja..

Laen on küll võõra oma, aga kui elada, siis ikka nii, et ise ka sellest aru saaks

Viimase paari kuu jooksul on Eesti mobiilsideoperaatorid hakanud aktiivselt reklaamima kõiksugu võimalusi, kuidas mobiilselt internetti kasutada.
Iseenesest on need võimalused soovijatele kättesaadavad olnud juba varem. Interneti kasutamine mobiilsidevõrgu kaudu - asi, mida vast kõige rohkem reklaamitud on - oli soovijatele kättesaadav juba vähemalt 5 aastat tagasi. Siinkohal pean ma silmas eelkõige just sellist interneti kasutamist, mis ei toimu otse mobiililt, vaid arvutist, mobiiltelefoni/mobiilsidevõrgu kaudu.

Siiski, väike revolutsioon on toimunud - siiani on mobiilsidevõrgu kaudu loetud e-maile või ajatud hädapäraseid tööasju. Uued paketid ja reklaamid kutsuvad inimesi üles mobiilses internetis vabalt surfama. Just nii nagu on harjutud tegema kodus, püsiühendusega. Kas tõepoolest on mobiilne internet muutunud surfatavaks? Selleks peaks olema võimalik ilma kopikaid lugemata internetis vabalt igavust peletada, ning lisaks ära teha ka kõik vajalikud asjad.

Elisa ja Tele2 on rõhu asetanud just sellele, et reklaamivad piiramatu* andmemahuga mobiilse interneti pakette. EMT-l on reklaam mossitava teismelisega, kes ei taha minna maale, kus pole internetti. Aga kas nüüd saab maal internetti kasutada sama hästi kui kodus, saab vabalt surfata? Elisa ja Tele2 puhul lausa ilma mingisuguste piiranguteta, nagu esialgu mulje jääb. Tegelikkuses tähendab ‘piiramatu’ Elisa ja Tele2 jaoks seda, et andmeid tohib liigutada kuus 3 Gb jagu. Aktiivne koduinternetikasutaja võib 3Gb limiidi täis saada (loe: tõmmata) juba paari päeva jooksul.

Viskame kiire pilgu pakettidele, mille hulgast eesti mobiilsel internetikasutajal valida on.
Tele2 poolt pakutavatest mobiiliinterneti pakettidest peaks muretut surfamist võimaldama “M-internet 325″ pakett ->> hinnaks 325 krooni, ‘piiramatu’ kasutus (tegelikult ikkagi kuni 3 Gb kuus). Kiirus nii suur kui võrk võimaldab.

Elisa on pakettide koostamisel läinud huvitavat teed - ‘piiramatu’ (3 Gb/kuu) internetikasutuse saab juba 99 krooni eest kuus. Kõige kallimast, 349 krooni kuus maksvast paketist eristab odavat paketti kiirus - Odava paketiga jääb maksimumkiiruseks 50 kb/s, kallis pakett pigistab võrgust välja maksimumkiiruse - ehk kuni 2 Mb/s. Kusjuures see pole mitte garanteeritud kiirus, vaid maksimaalne kiirus. Mobiilse interneti tegelik kiirus võib maksimumkiirusest erineda oluliselt rohkem kui tavalise püsiühenduse kiirus. Näiteks võib ka kõige kallima Elisa paketiga jääda interneti kiirus alla 50 kb/s - seda siis, kui asud väga nõrga leviga piirkonnas.

Erinevalt konkurentidest ei ürita EMT oma eliitpaketiga kasutajatele kärbseid pähe ajada - asja tutvustatakse nii nagu see on. 399 krooni kuus, 3 Gb mahtu, maksimaalne kiirus. Kas nägite kuskil sõna ‘piiramatu’?
Kõigi operaatorite juures teeb rõõmu veel see, et pikaajalise lepinguga saab tasuta kaasa modemi, et internet otse arvutisse saada (ilma mobiiltelefoni vahelülina kasutamata). Eraldi ostes maksab modem ca 3500 krooni.

Vaid üks võimalus on veel mainimata - Eesti Energia mobiilne internet KÕU. See pakett eristub mobiilioperaatorite pakututest eelkõige just sellega, et KÕU kasutamisel pole tõesti mingit mahupiirangut. Hind (298 krooni kuus) on pisut madalam kui mobiilioperaatoritel, kuid levi on selle võrra kehvem. USB-seade igal pool ühendust ei taga, nõrgema leviga piirkondades on vaja suurema antenniga koduseadet. Selle tõttu sobib KÕU eelkõige asulatest eemal elavatele kodukasutajatele ning asulates elavatele mobiilsetele kasutajatele.

Hinna poolest on kõik paketid võrreldavad kodukasutajale mõeldud püsiühenduse pakettidega. Kui vaadata maksimaalset kiirust, siis pea kõigil eelmainitud pakettidel on selleks 2 Mb/s. Ei jää samuti juhtmega püsiühendusele alla - seda siis, kui sa istud otse 3G masti all (teatavasti asuvad need hetkel vaid suuremates eesti linnades). Kurb tõsi on see, et mujal võib sellisest kiirusest vaid unistada. 3 Gb piirang mobiilioperaatorite pakettides ei olegi vast peamine surfamist takistav tegur - hoopis piiravamaks võib osutuda harjumuspärasest väiksem kiirus. Kui 3G leviala Eestis kasvab, muutub mobiilne internet tõeliselt surfatavaks. Ning kui kiire ühendusega leviala ükskord juba piisavalt suur on, siis paluks kaotada ka ‘piiramatud’ 3GB piirangud.
Siiski võib viimase 2 kuu arenguga rahule jääda ning öelda, et mobiilne internet on astunud sammu tavakasutajale lähemale.

Hetkel on kurb vaid see, et inimese jaoks, kes pole valinud ühtegi M-interneti paketti, on mobiilne surfamine sama kallis kui 3 aastat tagasi. EMT võrgus ca 40 kr/Mb, Elisa võrgus 35 kr/Mb ja Tele2 võrgus 25 kr/Mb.

Kohtusin täna suure Eesti meediaagentuuri inimestega ja jutt veeres sellele, kas ja kui kiiresti viitsivad inimesed erinevate kanalite kaudu nendeni jõudnud sõnumitele vastata. Kui palju tähelepanu me pöörame igale üksikule e-mailile ja kes see ikka pöidlaga lühisõnumitele vastata viitsib?

Püüdes hiljem veebis ringi jalutades selle teema kohta mõnda Shveitsi sõltumatute teadlaste poolt tõestatud numbrit leida, komistasin sellisele uudisele.

Nagu selgub 160characters‘i poolt läbi viidud uuringust (tuleb tõe huvides mainida, et mul ei õnnestunudki kindlaks teha, kus ja kelle hulgas selliseid asju uuriti), vastab 26% isiklikele e-mailidele 2-5 tunni jooksul alates selle silmamisest. 31% ootab vastusega teadlikult lausa järgmise päevani.

SMS’le vastavad 84% inimestest seevastu poole tunni jooksul ning ootavad välja saadetud sõnumitele vastust isegi mõne minuti jooksul. Ei midagi uut – tõepoolest, aga kordamine on tarkuse ema.

Seega kui sa tahad tunni aja jooksul kutsuda kokku kuue inimese koosoleku, siis kas saadad e-maili või smsi?

Kui tahad õhtuseks trenniks jalgpallimeeskonda kokku saada, siis kas saadad e-maili või smsi?

…aga kui tahad teada, kes sõpradest on huvitatud tänasest kinoseansist?