M-aailm

Samsung esitas hiljuti avalikult oma uut juhtmevaba võrguühenduse tehnoloogiat WiBro (Wireless Broadband). Esitlusel suutis nende poolt loodud seadeldis korraga näidata ülekannet üritusest, lubada interneti juurdepääsu, videokõnede tegemist ja seda kõike 100Mb sekundis. Aastaks 2010 peaks nende loodud süsteem võimaldama võrguühendust kuni 1Gb sekundis. Muidugi on Samsungil ka konkurente: näiteks Sprint tuleb juba järgmisel aastal välja oma WiMaxi põhise 4G võrguga, mis võimaldab andmeside kuni 4Mb sekundis ja NTT DoCoMo teatas juba veebruaris, et nad ületasid kiiruse 2.5Gb sekundis. Eks aeg ja hind paneb paika missugust tehnoloogiat hakatakse kasutama. Seni naudime olemasoleva 3G tehnoloogia võimalusi:)

Algallikas: InfoWorld

Miisu uutest taustadest, helinatest või mängudest on nüüd võimalik teada saada ka RSS-voo kaudu.

Eriti abiks neile, kes oma mobiili välimust ja kõla sageli uuendavad. Kasulik ka meie tootmispartneritele - näete nüüd kohe kui teie tehtud asjad avaldatakse.

Telli siit:

Baltic Broadband AS tootenime all BaltMAX promob oma lehel WiMAXi traadita internetiühendust, mis juba töötab Tallinnas ja plaanis on ka rajada võrgud Tartu ning Pärnu. Linnad kaetakse peaaegu 100%-liselt. Hetkel maksab WiMAXi kasutamine küll rohkem kui Wifi või muud interneti ühendused (püsiühendusega võrreldavale kuutasule lisandub ka paari-kolmetuhandene võrgukaardi hind), aga see eest muutub internet (loodetavasti) kättesaadavaks samade seadetega tervest linnast, mis mugav neile, kes palju ringi rändavad.

Kuuldavasti saab WiMAXi ka tasuta proovida, järgmisena ootaks huviga ka esimesi telefone, mis Wimaxi võrgus Skype(laadset)-klienti kasutades helistada suudavad.

Endine ABBA liige Benny Andersson komponeeris mobiiltelefonile helina Red Xmas, mis saadetakse inimestele kes annetavad Šveitsi Punasele Ristile raha nende iga aastase jõulukampaania ajal. Helina saamiseks peab šveitslane annetama umbes 6 dollarit, saates SMS’i Punase Risti poolt avatud numbrile.

Idee on hea ja Benny Anderssoni initsiatiiv väärt järgimist. Eestis on tänu Miisule ja Igaühe M-ärile imelihtne midagi sarnast teha. Jõulud on ju heategude aeg.

Natuke aega tagasin kirjutasin ühest veidrast pirnist, mis saadab omanikule SMS’i kui ta läbi põleb. Nüüd on Philipsi teadlased teinud SMS-padja, mis SMS’i saabumisel kuvab paindlike LED lambikeste abil saabunud SMS’i sisu.

Philips loodab selle uue tehnoloogia abil, et noored kes juba praegu personaliseerivad enda mobiiltelefone helinate, taustapiltidega võivad varsti kanda ka t-särke ja pusasid, mis näitavad vastavalt kandja soovile erinevaid tekste.

Fujitsu arendas välja pirni, mis saadab SMS’i kui ta läbi põleb.

Pirn saadab läbi maja elektrivõrgu signaali internetti ja majaomanik saab SMS’iga teate, näiteks et “Osta koju tulles uus!”. Pigem on mõttekas sarnast tehnoloogiat kasutada ikka valvesüsteemide haldamiseks ja muude kriitiliste süsteemide jälgimiseks, või mis?

M-Tv all ei mõtle küll ammu loodud ja igati poppi muusika kanalit vaid uut võimalust mobiiliga telekat vaadata. Asja, tõsi küll, hakatakse küll alles pakkuma vaid USA’s. Lingi leidsin järjekordselt enda lemmikust ajaveebist Gizmodo .

Hele-Riin tahtis teada, et millal hakkavad mobiilid võimaldama uksi avada - et ei peaks igasugu kilakola (nagu võtmed) kaasas kandma. Esimene teadaolev selline telefon leiutati toredate jaapanlaste poolt.

Viimase lingi leidsin mu ühest lemmik ajaveebist - Gizmodo. Soovitan lugeda kõigil kellele meeldivad igasugused vidinad .

Teadagi on mobiiltelefon üsnagi populaarne nii kõneteenuse kui ka sõnumisaatmise vahendina, aga üha enam kasutavad inimesed seda fotoaparaadina, lihtsalt leluna ajaveetmiseks, kalendrina ja nii edasi. Muidugi kõik pildid, märkmed, mängud, e-mailid võtavad mälu, mis sunnib tootjaid leidma uusi võimalusi kuidas laiendada telefonile salvestava info suurust. Samas, miks ei võiks mobiiltelefoni lähiajal muutuda ka andmekandjaks.

Mobiil võiks olla iga inimese isiklik digitaalne dokumendikohver. Ta võiks asendada hetkel juba populaarseid USB mälupulki või muid sarnaseid vahendeid, mis tihti ikka siis koju või kontorisse ununevad kui neid avaliselt vaja läheb. Kuna aga inimestel on telefon peaaegu alati kaasas ja seda peetakse isegi kohustuslikuks rekvisiidiks kodust lahkudes, siis ei ole ka muret et väike “dokumendikohver” koju ununeks.

Et, aga mobiiltelefoni kasutamine mälukandjana suudaks võita inimeste poolehoiu peaks ta olema võimeline hoidma endas kindlasti rohkem kui 128 MB andmeid, aga hetkel on 64 MB keskmine näita tipptoodete hulgas. Selle koha pealt on kindlasti kõvasti areneda. Teiseks peaks failide allalaadimine, üleslaadimine ning ka vahetamine väga lihtne olema. Kindlasti tuleks kasuks kui telefon omaks standard USB ühenduspesa, mis võimaldaks praktiliselt kõigil arvutitel sealt faile lugeda ja ka kirjutada.

Hetkel olemas olevad Bluetooth ja Irda lahendused aitavad kindlasti telefonide enda vahelisel suhtlusel palju kaasa. Näiteks tuli Nokial välja uus tarkvaralahendus Nokia Sensor, mis võimaldab Bluetooth telefoniga kasutajal tunda ära enda lähedusel olevaid Bluetooth telefone ja nende vahel saata sõnumeid ja faile. Programm on muidugi vabalt allalaetav. Kindel eelis USB mälupulkade ees oleks ka see, et kasutaja saab ilma muude vahendite abiga oma faile organiseerida ja osasid formaate ka vaadata. Hea on näha, et tootjad jõuavad iga aastaga sellele eesmärgile aina lähemale.