M-aailm

Eestlaste poolt juhitav seltskond on juba mitu aastat Lätis ja Leedus Nordic Mobile Media konverentsi vedanud. Nüüd on haaret laiendatud ning korraldatud ka esimene Kesk-Euroopa mobiilimeedia konverents - mai keskel Prahas. Nagu arvata võis, oli kohal ka hulk eestlasi, sealhulgas siinkirjutaja, et uurida, kuidas erineb Kesk-Euroopa turg siinsest ja mida sealt õppida või üle võtta oleks. Ja vastupidi.

Pärast kahte konverentsil veedetud päeva tundub, et meie puhul üsna levinud m-parkimise, m-makse, m-riigi jm. teenused on midagi, mida seal vaadatakse kui “tärkavaid teenuseid” - mis on kindlasti samm edasi mõneaastataguse ajaga, kus neist üldse ei räägitud. Samas on Kesk ja Ida-Euroopas meiega võrreldes rohkem levinud perioodilise maksustamisega SMS-teenused (n.ö.”klubid”). Siinsed teenusepakkujad on nendega alles esimesi katsetusi tegemas.

Uued “tulevikuteenused”, millest palju juttu on, nagu mobiilTV, täispikkade laulude müük mobiili kaudu, mobiilne otsing jms. on veel igal pool katsetamise faasis - mõned on saavutanud lootustandvaid tulemusi, enamusel siiski midagi peale teenuse olemasolu ette näidata ei ole.

Mis ma ikka pikalt räägin. Neile, kes lähemalt huvitatud, on korraldajad üles pannud esinejate slaidid, mille seast mina tõstasksin esile asjalikke ülevaateid mobiili(teenuste)turust Venemaal , Tsehhis ning kogu Kesk- ja Ida-Euroopas..

Nädal tagasi sattusin Kanal2 pealt nägema saadet, kus maamehed endale naisi otsivad. Siinkohal pean ära mainima, et tegelikult ei olnud mul üldse plaanis seda vaadata, ma hoopis valmistusin Tyra Banksi juhitud “Ameerika Supermodell 5″ jälgima , mis just sellel nädalal oli minu kurvastuseks ära jäetud. Küll ma siis vihastasin ja mõtlesin, kellele seda saadet nüüd vaja on. Loomulikult ainult sellepärast, et minu saade tulemata jäi. Aga peale järgneva uudise lugemist ei mõelnud ma enam vihale, vaid kõigele sellele, mis maailmas valesti ja halvasti on.

Nimelt hakkab Hollandis 1. juunist jooksma reality-sari, kus haiglavoodis ajukasvajaga võitlev 37-aastane naine valib laivis kolme neerusiirdamist vajava osaleja seast selle ühe, kes peale tema surma tema neeruga edasi elada saab.
Vaatajatel on võimalus saata sõnumeid ja hääletada selle isiku poolt, kes kõige rohkem seda neeru väärib.
Kohalik päevaleht Algemeen Dagblad teavitab, et sarja ümber on meeletu kisa ja kära, isegi valitsus on sekkunud. Saate tegijad aga väidavad, et nad üritavad kajastada karmi reaalsust: organidoonorlus on üks suur loterii.

Ma nüüd kohe ei oskagi kommenteerida. Meie otsime maameestele naisi, hollandlased organidoonoreid. Kui lihtsalt nii võtta, siis on hea mõelda, et üritatakse tõsistele ja suurtele probleemidele lahendusi leida, aga kas reality-sarja kasutamine on selleks kõige parem moodus? Mina isiklikult ei tahaks, et reality-sarjad liiga reaalseks muutuksid. Teiste üle naerda on tore, aga nutmine oleks küll liig. Meie endi eludes on niigi probleeme, mis igapäevaelu muserdavad. Aga samas ei ole ma seda sarja näinud ja seetõttu ei võta ma ka mingit seisukohta. Mulle lihtsalt meeldiks, kui elu oleks kogu aeg ilus .

Kui palju Te olete mõelnud selle peale, kuhu me pürgime? Mitte ainult mina, Sina, vaid me kõik - terve maailm, oma enneolematute tehnoloogiatega. Mitte, et ma kipuks arvustama või halvustama, vaid lihtsalt aeg-ajalt tekivad sellised küsimused. Loodan, et ma ei ole ainus.

Võtame näiteks kasvõi mobiiltelefonid: roosad, rohelised, kaameraga ja ilma, mp3 mängijaga, raadioga. Kõik, mida oskad soovida või ei oska, on olemas. Kaugel ei ole ka see aeg, millal arenenum mobiiltelefoni operatsioonisüsteem Symbian ka tavalise telefonikasutaja kaelas või käekotis oleva nutitelefoni sees on. Toote arendajad lubavad peatselt oma turuosas märgatavat kasvu. Viitan siin sellele, et iga täna suur ja huvitav raskesti kättesaadav tehnoloogia on homme juba tavaline.

Kõik areneb, kõik ostavad, aga kus maal see piir siis lõpuks ette tuleb? Kas sellega, et üle raadiolainete ei saa enam ühel päeval rohkem andmeid edastada? Et andmemahu salvestamiseks on leitud piisavalt väike pinnaühik? Minu meelest on need müstilised küsimused.

Seda enam, et füüsikutel on nii palju maailma müsteeriumeid veel avastamata, on tehnoloogia areng ettearvamatu ning etteplaneerimatu. Ma ei teagi, kui minu unistus oli paar kuud tagasi ehitada mobiiltelefonile väljundliides “pilt-LCD- monitori”, näiteks autosse, kus oleks siis hea telefonist mingisugust vingemat GPS-rakendust jälgida - siis Samsung oli ühte oma uuemasse mudelisse juba TV-väljundi sisse ehitanud. Nii palju siis sellest toredast ideest…

Ja siis oli mul veel kord küsimus oma töökaaslastele, et huvitav kui pikk on internet? No mine sa võta nüüd kinni, kas internet on mõõdetav või mitte. Mõnes kohas nagu ju on, teises kohas on ta pisut abstraktne. Aga kui suureks see võrk iseenesest kasvab, seda me kahjuks ei oska arvata. Kuid siingi on juba targematel meestel mure selle kohapealt, et andmeid liigub liinidel juba niipalju, et varsti ei pea võrk vastu.

Elame näeme, kuid minust oleks äärmiselt silmakirjalik väita, et minu elamise kvaliteeti ei ole üksi kasulik tehnoloogia parandanud - eks me siis oleme lihtsalt ikkagi kõigest sõltuvad. Sest olgem ausad … me oleme ju ainult inimesed.

Kohtusin täna suure Eesti meediaagentuuri inimestega ja jutt veeres sellele, kas ja kui kiiresti viitsivad inimesed erinevate kanalite kaudu nendeni jõudnud sõnumitele vastata. Kui palju tähelepanu me pöörame igale üksikule e-mailile ja kes see ikka pöidlaga lühisõnumitele vastata viitsib?

Püüdes hiljem veebis ringi jalutades selle teema kohta mõnda Shveitsi sõltumatute teadlaste poolt tõestatud numbrit leida, komistasin sellisele uudisele.

Nagu selgub 160characters‘i poolt läbi viidud uuringust (tuleb tõe huvides mainida, et mul ei õnnestunudki kindlaks teha, kus ja kelle hulgas selliseid asju uuriti), vastab 26% isiklikele e-mailidele 2-5 tunni jooksul alates selle silmamisest. 31% ootab vastusega teadlikult lausa järgmise päevani.

SMS’le vastavad 84% inimestest seevastu poole tunni jooksul ning ootavad välja saadetud sõnumitele vastust isegi mõne minuti jooksul. Ei midagi uut – tõepoolest, aga kordamine on tarkuse ema.

Seega kui sa tahad tunni aja jooksul kutsuda kokku kuue inimese koosoleku, siis kas saadad e-maili või smsi?

Kui tahad õhtuseks trenniks jalgpallimeeskonda kokku saada, siis kas saadad e-maili või smsi?

…aga kui tahad teada, kes sõpradest on huvitatud tänasest kinoseansist?

Ajaveeb.ee lehelt saab lugeda, et laupäeval selgusid konkursi Eesti Ajaveeb 2007 võitjad. Seekord oli huvilistel võimalik ise blogisid sildistada ning üheks 20’st suurimast (auhinnalisest) kategooriast sai töö ehk siis blogid, mis on rohkem või vähem seotud tööasjadega. Külastajate hääletamise tulemusena sai esikoha käesolev Mobi ajaveeb.

Siinkohal tahaksime tänada kõiki lugejaid ning lubame, et hakkame siia rohkem ning veelgi põnevamaid lugusid kirjutama.

Mobi kutsub ka sel aastal 5-10 praktikanti kolmeks kuni neljaks kuuks kooli kõrvalt osalise koormusega uusi mobiiliteenuseid ja rakendusi arendama.

Oodatud on kõikides Tartu või Tallinna ülikoolides või kutsekoolides õppijad, samuti iseõppijad.

Pakume võimalust osaleda ilma eelneva kogemuseta reaalsetes IT projektides, saada tasuta koolitust, teenida kooli kõrvalt raha ning - last but not least - osaleda Mobi suvepäevadel.

Kuna eelmisel aastal osutus programm üllatavalt populaarseks ja soovijaid oli rohkem kui kohti, siis soovitame kandideerida juba maikuus.

Kui Sa arvad, et see võiks olla Sinu jaoks, siis kliki kohe siia.