Kuidas saada 15 000 krooni

31. märts 2007

Hiljuti kuulutas Mobi välja stipendiumikonkursi hakkajatele IT tudengitele. Nüüd on meil veel parem uudis neile, kes pole veel oma avaldust teele jõudnud saata. Püüdes arvestada kiirete õppeaasta lõpu sagimistega (ja loiuks tegeva kevadega:), oleme avalduste esitamise tähtaega nädala võrra edasi lükanud. Seega, kuni järgmise esmaspäevani, 9.aprillini on veel võimalik oma avaldus teele saata.

Et Mobi blogi lugejale teiste kandideerijate ees väike eelis anda on siinkohal on hea moment lähemalt rääkida, mida hindavad stipendiumikomisjoni Mobi poolsed liikmed. :)

Me ootame avaldusi eelkõige aktiivsetelt tudengitelt. Õppeedukust me mingil määral vaatame, aga olulisemaks peame me aktiivsust ja soovi areneda. Näiteks kui on mõne kursuseprojekti raames mingi huvitav rakendus tehtud, või hoopis väljaspool kooli millegi lahedaga hakkama saadud. Kasuks tuleb huvi mobiilirakenduste vastu, aga see pole eeldus (me usume et huvi selle teema vastu võib ka hiljem tekkida). Igatahes igasugune mobiilindusega seotud info või projekt väärib samuti avalduses äramärkimist. Muide, juba see et sa loed Mobi blogi näitab, et sa võid olla hea kandidaat, sest sul on ilmselt huvi selle valdkonna vastu.

Kui tundsid ennast kasvõi natuke ära, siis tasub kindlasti see 15 minutit võtta ja avaldus ära täita. Kandideerimiseks on vajalik ka ühe õppejõu soovitus, aga see ei tohiks hirmutada. Vali lihtsalt välja mõni lektor, kes sind natuke rohkem teab ja pane tema nimi avaldusse kirja. Piisab ka sellest kui oled teinud mõne projekti tema aines, või lihtsalt pakkusid tema loengud sulle suuremat huvi.

Avalduse saab täita siin.

Edu kandideerimisel!

HÕFF

23. märts 2007

HÕFFPimedate Ööde Filmifestival korraldab sel nädalavahetusel (tegelikult oli avaüritus juba kolmapäeval) Haapsalus üht põnevat üritust, mil nimeks Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Uuri kodulehelt kava ning mine vaatama! Sealtsamast saad meeleolu loomiseks enda telefoni tirida HÕFFi taustapildi või kõhedusttekitava helina ;)

MMS-i tulevik?

23. märts 2007

MMS Sms-turunduses tuleb päris sageli ette küsimus, miks MMS ei tööta nii hästi kui SMS. Üks Suurbritannia uuringufirma, Portio Research Ltd, mis keskendub mobiili ja traadita tehnoloogia sektorile, on teinud põhjaliku analüüsi just selle sama küsimuse kohta - kas MMS on läbi kukkunud?

Portio Research’i esindaja, John White, väidab, et viimasel ajal ei ole SMS enam nii “seksikas” kui varem. Justkui oleks SMS-i puhul tegu juba aegunud tehnoloogiaga. Aga numbrid räägivad teist keelt: mittekõnepõhiste teenuste hulgas moodustab SMS tänaselgi päeval 75-80%. SMS-ide saatmine kasvab tohutul kiirusel ja mobiiliomanike hulk kasvab järgmise viie aastaga 2.5 miljardilt 4.5 miljardile. Aastaks 2011 ennustatakse SMS-i liikluse suuruseks aastas 3 triljonit!!

Selle kõrval on MMS-i saatmine tõesti “tagasihoidlikum”, ehkki ka nende puhul räägime miljarditest aastas. Seega ei ole põhjust arvata, et MMS on läbi kukkunud.

Mobiilitööstusel oli MMS-i kasutuselevõtuga ebarealistlikud ootused. Sellest ka põhjus, miks hetkel tuntakse pettumust. SMS lööb oma lihtsusega. MMS-i peaks aga vaatama hoopis mitte kui suhtluskanalit, vaid kui mobiilset meelelahutust. MMS on keerukam ja kallim kui SMS, seega on ebatõenäoline, et inimesed saadaksid lihtsa info edastamisel SMSi asemel MMSi. Põhjus, miks aastatel 2002-2004 MMS-i kasutamine hingitses, on selles, et tol ajal ei olnud selleks vajaminev tehnoloogia laiemale üldsusele piisavalt kättesaadav. Lisaks hinnastati MMS-i selle suuruse järgi (KB) ja see tekitas kasutajas segadust hinna arvestamisel.

Viimaks on ka MMSi populaarsus kasvanud, kuna nüüd on kõik võrgud selleks valmis, värvilised kaamera-telefonid mõistlikuma hinnaga saadaval ning MMS-i hinnad on odavamad ja läbipaistvamad. Võrreldes SMS-iga võib loomulikult väita, et MMS on üks suur luuser. Aga kui vaadata neid kahte eraldi, nende omas kontekstis, siis võib öelda, et MMSi puhul on tegemist väga populaarse ja eduka lisaväärtust pakkuva teenusega.

CKIN2U

23. märts 2007

CK

Calvin Klein toob 1. aprillil nii USAs kui ka Euroopas turule oma uue lõhna “CKIN2U”. Uus parfüüm on suunatud Y-generatsioonile, mida iseloomustavaks elemendiks on i-pod ja “tehnoseksuaalsus” - termin, mille CK möödunud aastal “kaubamärgistas”. Sõnakõlks viitab tänapäeva noorte kõrgelt tehnologiseeritud elule ja harjumustele.

Kuidas on see seotud sms-turundusega?

Väga lihtne!

Enne, kui CK tootega välja tuli, jooksid Torontos, Yonge-Dundas Square’i billboard‘il 20-sekundilised reklaamid, mis esitasid möödakäijatele küsimuse: “What are you in 2?“. Inimesed said sellele küsimusele sms-iga vastata, mis järel ilmusid nende vastused sellel samal billboardi‘il. Alles kaks nädalat pärast reklaamikampaaniat tuli CK uue tootega välja. Umbes nii nagu Hansapank reklaamis oma rottkoera, ilma et keegi oleks teadnud, millega tegu. Aga sel korral on Calvin Klein juba sammuvõrra edasi astunud, tuues sisse tehnoloogia ja interaktsiooni.

Kandideeri Mobi stipendiumile!

17. märts 2007

28. veebruaril allkirjastasid Mobi Solutions OÜ ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindajad uue stipendiumi statuudi, millega täieneb nn. firmastipendiumide arv sihtasutuse juures. Loodud stipendium on mõeldud toetama õpinguid infotehnoloogia ja informaatika erialadel ning süvendama üliõpilaste huvi mobiilitehnoloogiate ja mobiilirakenduste vastu. Ühe stipendiumi suuruseks saab esialgu olema 15 000 krooni ja välja antakse kuni kaks stipendiumi igal aastal.

Stipendiumi loomisega kinnitab Mobi Solutions, et Tartu Ülikooli vilistlastel säilib side oma Alma Materiga ka pärast lõpetamist, kuivõrd Mobi Solutionsi asutajad on enamikus ülikooli vilistlased. Ülikooli poolt vaadatuna teeb heameelt, et eilsed üliõpilased on suutnud luua eduka firma, kes on võimeline toetama tänast tudengit tema õpingutes.

Esimene konkurss Mobi stipendiumitele on välja kuulutatud ja kandideerida saab 2. aprillini Tartu Ülikooli Sihtasutuse koduleheküljel. Edu!

Mobiilimaailma kroonimata pead

14. märts 2007

Ma ikka aeg-ajalt jälgin statistikat selle kohta, milline riik mobiilikasutuse ja sms-ide saatmises maailmas esikohal on. Üldjuhul on liidriks USA ja suuruselt tema järel Venemaa. Hetkeseisuga näitavad uuringud aga, et venelased ei armasta mobiiltelefonidega eriti rääkida ega sõnumeid saata, kuid see-eest meeldib neile erinevat mobiilisisu internetist tellida ja alla laadida:)

Ei ole eriti üllatav, et ka Suurbritannias on sõnumite saatjaid päris palju - ca. 113 miljonit personaalset sõnumit päevas.

Tõusujoones liigub üllatuslikult India. Seal lisandub ekspertide hinnangul igal kuul 5 miljonit uut mobiilikasutajat ja aastaks 2008. ennustatakse Indiale selles edetabelis hõbemedalit.

Et aga olukorda pingelisemaks ajada, on ka kanadalased hakanud üha enam sms-e saatma. Kui võrrelda aastaid 2005 ja 2006, siis on erinevused aukartustäratavad. Nimelt saadeti 2006. aastal peaaegu 3 korda rohkem personaalseid sms-e kui eelneval aastal, vastavalt siis 4.3 miljardit sms-i varasema 1.5 asemel.

Küllap ei saa päris kõiki riike ühele joonele asetada, kuna arvestada tuleb nende kultuuri ja sellest tulenevalt tarbijakäitumise eripäradega. Aga näha on, et üha enam ja üha enamates riikides kasutavad inimesed omavahel suhtlemiseks ikkagi sms-i.

Bussiinfo mobiilis

2. märts 2007

Ma satun iga kord paanikasse, kui astun bussipeatusesse sooviga leida bussi, mis mind vajalikku sihtkohta viiks. Kõigepealt on vaja lõputute kaartide, siltide ja tabelite seast üles leida õige infokandja. Siis on vaja aru saada infokandja loogikast, sest igas linnas on see ju isesugune. Kui veel juhtub, et on vaja poole tee peal bussi vahetada, siis on vaja bussiliinide süsteemist läbi närida ja aru saada, millises peatuses on kõige mõistlikum bussi vahetada. Kui isegi õiges peatuses maha saan, siis algab kõik otsast peale. Seega olen iga kord loobunud otsimisest ja jala edasi läinud :)

Soomlased on aga hakanud asja otsast lahendama ja võimaldanud mõningates bussipeatustes mobiili kaudu sõiduinfot saada. Lähed bussipeatusesse, suunad oma mobiilikaamera koodi poole ja juba kuvataksegi telefoni ekraanile kõik selle peatusega seotud sõiduplaanid. Suurepärane lahendus sõitjatele. Sealhulgas ka neile, kes igapäevaselt ühistransporti ei kasuta või on võõrasse linna sattunud. Rohkem ja täpsemalt saab lugeda siit.