M-aailm

Eelmisel nädalal hakkas Lätlaste hulgas levima kuuldus, et üleöö ootab ees lati odavnemine. Nagu praeguseks selgunud, ei olnud kuuldustel küll tõepõhja all kuid paanika tulemusena jooksis tuntav osa elanikkonnast siiski lähimasse valuutavahetuspunkti, vahetamaks hinge taga olevat rahvusvaluutat kulla, naelsterlingite ning eurode vastu.

Jätame siinkohal tahaplaanile arutelud selle üle, kas valuutat ikka tasub/saab üleöö devalveerida ja mis oleksid selle majanduslikud tagajärjed. Huvitav on praeguse valimiseelse Eesti kontekstis hoopis see, kuidas uudis Lätis levis ning suutis nii paljud käed ja jalad tegutsema panna.

Päev peale esimest paanikalainet selgus, et peamiseks tõukejõuks ei olnud mitte Morten Hanseni analüütiline kirjutis kohalikus Dienas vaid lühisõnumid, mis mobiililt mobiilile levides hoopis laiema kõlapinna saavutasid. Tulemuse võtab ehk kõige paremini kokku Alar Tammingu tõdemus, et lõunaks oli Tavidi valuutavahetuspunktidest populaarsemad valuutad otsas.

Lätis toimunu on hea demonstratsioon, milline efekt on võimalik saavutada sõnumiga, mille sisu puudutab inimestele väga olulisi valdkondi ja mille levitamiseks kasutatakse erakordselt reaktiivset, kiiret ja täpselt sihitud kanalit.

Lisaks juba mainitud Lätis ja Leedus teenuste tegemise võimalusele on uuel Igaühe M-äril veel mõned vahvad omadused. Ära mainiksin neist kaks:

Esiteks, “SMS e-postile” teenusel on nüüd “Arhiiv” - kõik saadetud sõnumid talletuvad lisaks ka veebis. See peaks auhinnamängude korraldamist mõnusamaks tegema, kuna pole enam vaja e-kirjade säilitamise eest muretseda.

Ning teiseks, “Dünaamilise infosõnumi” teenusel pannakse nüüdsest infoga kaasa ka sõnumi saatja number. See annab võimaluse teenusearendajatel teha keerulisemaid teenuseid, kus sama kasutaja võib saada personaalset infot, mis iga kord erinev.

Mõnusat proovimist! Loomulikult töötavad uued omadused lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.

Lõpuks on kätte jõudnud aeg, mil ka meie lõunanaabrid saavad ilma liitumis- ja kuutasuta uusi SMS-teenuseid teha - Igaühe m-äri jõudis Lätti ja Leetu.

Lisaks lõunanaabritele on see hea uudis eestlastele. Eesti internetifirmad, kel Lätis või Leedus lehekülg, saavad nüüd sama kergesti tulu teenida seal - ilma kodust lahkumata ja täiendavaid lepinguid sõlmimata.

Hetkel on uus versioon veel beetastaadiumis, aga mõnusat katsetamist! Näitame siis üheskoos lõunanaabritele ette, kuidas mobiiliteenuste tegemine käib .

Kui Homme palus mul mõtiskleda teemal “mida toob alanud aasta uut mobiiliteenustele”, siis mõtlesin kirjutada sellest, kuidas jõuab kätte aeg, mil viskame oma televiisori välja, sest vaatame telekat vaid mobiilist. Või kuidas silmast silma kokkusaamistel pole enam mõtet, sest videokõne rahuldab meie suhtlemisvajaduse.

Kuna aga midagi sellist alanud aastal ei juhtu, tuli uue teema leidmisel appi kutsuda visionäär John Strand. Tema väidab, et alanud aastal on mobiilialal põhjust inspiratsiooni otsida kolmest üldse mitte mobiiliga seotud valdkonnast: lennundusest, supermarketitelt ning ravimifirmadelt.

Lennundus

Mida inspireerivat on pakkuda lennundusel? Strand räägib, et mobiiliala elab läbi samasugust hinnarevolutsiooni nagu lennundus mõned aastad tagasi, kui odavlennufirmade pealetung hävitas kallite firmade ärimudeli.

Konkurents EMT, Tele2 ja Elisa vahel toob tarbijale soodsamaid hindu. Skype ähvardab alanud aastal ka mobiili jõuda. Euroopa Liit on ette võtnud kava reguleerida roaming-hindu, muutes välismaal rääkimise senisest soodsamaks.

Kõik see leiab tarbija poolt sooja vastuvõtu - nagu leidsid ka odavlennufirmad mõne aasta eest. Mobiilioperaatoritest, nagu lennukompaniidest, on aga edukad need, kes ei proovi iga hinna eest tariife kõrgel hoida (nagu üks Saksa operaator, kes mobiili-skaibi enda võrgus blokeeris), vaid kohanevad. Pakuvad odavaid teenuseid neile, kellele meeldib odavalt lennata, kalleid teenuseid aga neile, kes hindavad äriklassi luksust.

Supermarketid

Mida on mobiiliturule inspireerivat pakkuda supermarketitel? Seda, et lisateenuste - nagu SMS-asjad, m-parkimine, logod-mängud-tirinad - pakkumisel on operaator üha rohkem muutumas kaubamajaks või supermarketiks, mitte enam tootjaks.

Operaatori kodulehelt või WAP-lehelt on hea ja mugav kaupa osta, kaupa toodavad aga teised. Need, kes on tarbijale lähedal, kes suudavad tunnetada niššide vajadusi ja kes on piisavalt väikesed ja paindlikud, et tuua uued teenused turule kiiresti. Operaator viib supermarketi kombel tootja ja ostja omavahel kokku. Ning eduka teenuse tegija ei pea enam tingimata olema mobiiliala professionaal, vaid miks mitte eraisik, väikefirma, koolipoiss või -tüdruk.

Ravimifirmad

Mida aga oleks mobiiliturule innustavat pakkuda ravimifirmadel? Seda, et konkurentsis püsimiseks ei saa läbi uuendamata.

Nagu patendi aegumise järel ravimitööstuses ilmub kohe turule hulk koopiaravimeid, tehakse ka iga edukas mobiiliteenus varsti järele. Innovatsioon mobiiliturul (erinevalt ravimitööstusest) aga ei pea olema raha- ega tehnoloogiamahukas. Nagu näitavad möödunud aasta edukamad uued mobiiliteenused (näiteks SMS-laen), piisab eduks sageli olemasolevate ressursside ja tehnoloogia nutikast kombineerimisest.

Just sellest viimasest kipub seni puudu olema loo alguses mainitud mobiil-TV-l ja videokõnel. Nende puhul on seni mõeldud vaid uhkele tehnoloogiale, mitte aga kasutaja soovidele.

Jaapanis muutus videokõne populaarseks alles siis, kui tekkisid kasutajate loodud animatsioonitegelased, kes kõne meeleolu taktis ekraanil liigutasid ja keda igaüks sai luua, tõmmata ja edasi saata. Mobiil-TV läbimurre aga saabub siis, kui tekib mõni YouTube’i-laadne teenus, mis paneb kasutajaid klippe looma ja jagama.

See, milline tuleb Eesti tingimustes töötav “nutikas kombinatsioon”, pole mitte ainult operaatori, vaid ka väikeettevõtja ja kasutaja teha.

Ilmus Eesti Ekspressi tehnoloogialisas Homme

2006. aasta nimetati möödunud aasta novembris toimunud Mobile Marketing Forumil mobiiliturunduse vallas eriti õnnestunud aastaks. Lisaks sellele toodi välja eredamad näited erinevatest mobiiliturunduse kampaaniatest. Nende poolt esitatud TOP 10-st tooksin välja mõned:

Nike ID kampaania, kus möödakäijad said mobiili teel elektroonilisel reklaamtahvlil olevaid jooksususse disainida ja selle eest endale uhiuued Nike’i tossud võita. Eric Wheeler’i (Ogilvy) ja Gene Keenan’i (Isobar International) näidatud videodel läksid mõned inimesed pehmelt öeldes pööraseks, kui nägid enda disainitud jalanõusid suurel ekraanil. Peale selle, et Nike jagas selle kampaania käigus välja 3000 paari jooksususse, tegi kogu projekti eriti põnevaks just inimeste võimalus selles ise osaleda.

Dove’i “Tõelise ilu” kampaania - sarnaselt Nike’ga pani Dove ühele elektroonilisele reklaamtahvlile pildi ühest vanemast daamist ning jalakäijad said SMS-i teel valida, kas “kortsus” või “imekena”. Pilt reklaamtahvlil muutus pidevalt vastavalt sellele, milliseid sõnumeid saadeti.

Pontiac G6 promokampaania, kus kodanikud, nähes tänaval G6 autot, pidid sellest mobiiliga pildi tegema ja MMS-na ära saatma, et osaleda 1 miljoni dollari loosimises.

Filmi “Maod lennukis” promotsioon - kampaanias osalejad said ise kujundada telefonikõne Samuel L. Jacksonilt ja selle oma sõpradele edastada. Kõne saajale näis justkui helistaks talle tema sõber, kuid kõnele vastates selgus, et tegemist on hr. Jacksoniga. See kampaania oli fenomenaalselt edukas positiivse “kära” loomisega filmi ümber. Kampaania käigus tehti üle 4 miljoni kõne.

Selleks, et teisigi näiteid lugeda, mine siia.
Selleks aga, et teha fenomaalselt edukas mobiilikampaania, on vaja vaid natuke fantaasiat!

Mastercard ja Visa on vastavalt Taiwanis ja Koreas alustamas mobiilimaksete testimist. Finextra uudisnupu kohaselt saab Koreas tellida sms teel Visa makseprogrammi ning see installeeritud, saab hakata mobiili teel nn. contactless kaardimakseid tegema. Eeldavasti kasutab Mastercard Taiwanis umbes samasugust lahendust.

Eestis on mobiilimaksed kui sellised üht või teistpidi üsna teada-tuntud asjad. Kui tänast Äripäeva tahan lugeda, tellin sms’ga parooli maksan selle eest mingi jupi raha ja login sisse. Kui Edelearaudtee rongiga äriklassis Tartust Tallinnasse sõidan ja sularaha käepärast ei ole, maksan pileti eest pankade m-maksega, valides 1214*kaupmehe kood*125 ja helistan. Sisestan telefoni klaverilt PIN koodi ja sekundi pärast tuleb vagunisaatjale sms, mis kinnitab, et minu pangakontolt on 125 krooni Edelaraudtee kaukasse kantud.

Milliseid paralleele meie maksete ja suurte kaardifirmade ponnistuste vahel tõmmata saaks? Ja millised üleüldse tasuksid tõmbamist?

Esiteks lahendus ehk sms’ga tellitav makseprogramm vs kõne/lühisõnumi kasutamine. Helistada ja essemmessida on muidugi oluliselt mõnusam ja nõue esmalt midagi alla laadida ja installeerida, loob paratamatu barjääri keset kautusmugavust. Mis siis, kui minu telefon ei võimalda selliseid programme käivitada ega installida?

Samas tuleb arvestada VISA ja Mastercardi haaret - oleks üsna valuline teha sms- või kõneühendusi kõigis sihtriikides kõigi operaatoritega. (Muidugi, milleks siis kohalikud gateway pakkujad on? Neil eeldatavasti ju kõik vajalik ühest kohast.) Teadmata kõiki tehnilisi ja formaaljuriidilisi tagamaid jääb siinkohal õhku hõljuma kahtlusevari, kas VISA ja Mastercard ikka valisid makselahenduse tarbija seisukohast lähtudes või saaks ka paremini.

Kokkuvõttes, kui räägime Eesti maksetest ja võrdleme neid krediitkaardifirmade kastetustega, siis tuleb tõdeda, et ühest küljest võrdleme õunu hobustega. Kohalik pank saab kohalikul tasandil pakkuda oma kliendile väga otsest suhtlust kontoga mistahes vahendeid kasutades. Kaardifirmad tegelevad aga puhtalt krediitkaardimaksetega ning lähtuvad kaardist kui sellisest.

Teisest küljest on tegu maksesituatsioonis maksja jaoks ehk kunagi ka omavahel samas geograafilises punktis konkureerivate lahendustega. Sel juhul tundub, et näiteks Eestis juurdunud kõnepõhistel maksesüsteemidel oleks eelis kasutusmugavuse näol. Samas ei ole midagi teretulnumat kui igasugused katsetused krediitkaardimakseid mobiili sisse suruda, eriti kahe suure kaardifirma poolt, kellel oleks potentsiaalselt jõudu ka suure hulga tarbijate käitumist muuta. Jõudu neile selles.

Mobi sõber ja partner EMT käivitas jaanuari lõpus ühe vahva konkursi, mille käigus oodatakse kõigilt huvilistelt ideid tuleviku mobiiliteenuste kohta. Põnevamate ideede eest on välja pandud ka väärikad auhinnad. Osaleda saab märtsi lõpuni nii et mõtle hästi järgi, mis on see, millest mobiili kasutades puudust tunned ning saada oma ideed teele.

Üks kõige tähtsamaid küsimusi, millega sms-kampaania korraldaja silmitsi seisab, on küsimus sihtrühma kohta. Kes on toote tarbijad ja milline on nende suhe mobiiltelefonidega? Internetiturunduse konsultatsioonifirma, ComScore, mille kontorid asuvad nii New Yorkis, Torontos kui ka Londonis, on välja tulnud uuringuga mobiili kasutajate kohta. USAs läbi viidud uuringus selgus, et hetkel jaguneb mobiiltelefonide kasutajaskond kolmeks:

1. Vanem generatsioon - vanuses 35 või enam. See rühm inimesi puutus mobiiltelefonidega esmakordselt kokku alles täiskasvanuna. Mobiilidelt ootavad nad pigem kõige tavapärasemat funktsionaalsust, ega ole erilises vaimustuses uutest tehnoloogilistest arengutest.

2. Üleminekugeneratsioon - vanuses 25 kuni 34. Need inimesed jäävad kahe äärmusliku grupi vahele: need, kes arenesid mobiiltelefonidega koos ja need, kes seda ei teinud. Mobiiltelefonidega hakkasid nad rohkem kokku puutuma teismeeas ja noorte täiskasvanutena.

3. Mobiiligeneratsioon - vanuses 18 kuni 24. Need noored täiskasvanud on suurema osa oma teadlikust elust kasutanud mobiiltelefone ning on seega harjunud, et mobiilid on osake nende elust.

ComScore’i asepresident Serge Matta ütleb, et viimase kümne aasta jooksul on mobiilid Ameerika tarbijate harjumusi drastiliselt muutnud. Noorimad kasutajad kasvasid koos tehnoloogiaga, nendest mõned aastad vanemad aga enam mitte. See toob endaga kaasa tuntavaid erinevusi hoiakutes ja käitumises erinevate kasutajarühmade vahel. Kuna mobiilid arenevad pidevalt nii disaini, funktsionaalsuse kui ka lisaväärtuste poolest, siis on oluline, et tootjad mõistaksid erinevate tarbijate vajadusi ja ootusi.

Tänapäeval võimaldavad mobiiltelefonid teha palju muud kui ainult helistada. Nad pakuvad meelelahutust, väljendavad sotsiaalset staatust ja inimese isikupära. Nii mobiiligeneratsioon kui ka üleminekugeneratsioon näevad mobiiltelefone multifunktsionaalsetena, samas kui vanem generatsioon peab oluliseks vaid olulisimaid funktsioone. Ligi 1/4 nii mobiiligeneratsioonist kui ka üleminekugeneratsiooniks peavad telefoni trendikust selle ostmisel oluliseks teguriks, võrreldes vanema generatsiooni 10 protsendiga. Ka paneb mobiiligeneratsioon suurt rõhku just mobiiltelefoni lisaväärtustele, näiteks 42% peab oluliseks kaamera olemasolu ja 20% on oluline mp3-mängija telefonis.

Selleks, et sms-kampaania oleks edukas, ei ole üldse palju vaja. Oluline on vaid oma sihtrühma tundmine ja kampaania planeerimine sellele vastavalt.

Antud uurimuse kohta loe lähemalt siit.