M-aailm

Mobiilimeedia konverents Reval Hotel Latvia konverentsikeskuses on läbi ja kohe algab sõit läbi sombuse Läti tagasi Tartu poole.

Üritusejärgne tunne ütleb, et midagi peadpööritavalt üllatavat ja uut praegu Baltikumis mobiiliteenuste alal ei toimu, üritusel kõlama jäänud põhisõnum on aga selge: m-teenuste sektor on elujõuline, seda võetakse tõsiselt ning kindel kasv ja tungimine uutesse valdkondadesse jätkub.

Ehk siis - tehnoloogia kasutuselevõtu kõvera järgi (toon siin ära Henrik Roonemaa poolt eestindatud versiooni) oleme jõudnud ka mobiiliteenustega “inimeseni tänavalt”:

Mõnusa kokkuvõte konverentsi parimatest paladest tegi Kristjan Otsmann, kes lisaks tema poolt siiasamma lehele peegeldatud kahele loole kirjutas veel mobiil-TV hinnastamisest, Skype plaanidest mobiilialal, oma nägemuse mobiilireklaamist ning Aasia mobiiliteenuste eripärast.

Nordic Mobile Media konverentsi peaesineja, mobiilimaailma tippkonsultant John Strand rääkis järgmist oma ettekandes ja sellele järgnenud intervjuus:

* Mobiilioperaatoreil on keerulisemad ajad kui kunagi varem, sest hinnasurve on meeletu. Operaatorid peavad leidma uusi tuluallikaid ning olema efektiivsemad.
* Praegu proovib suurem osa operaatoritest teha kõike ise, hallata ise kogu väärtusahelat. Neist nutikamad hakkavad kasutama üha enam allhanget ning teevad ise ainult neid asju, mida oskavad väga hästi. Seega kasvab üha enam lisandväärtust pakkuvate mobiiliteenuste loojate roll.
* Need operaatorid, mis ei subsideeri telefone, muutuvad üha edukamaks.
* Operaatorid üritavad endiselt enamikku kliente nö ühe lauaga lüüa ja pakuvad neile ühte või paremal juhul paari brändi. Tegelikult tuleks minna sügavamale: Taanis on Telenor loonud naistele suunatud brändi, Belgia BASE türklastele suunatud brändi, Taanis on olemas isegi geidele suunatud mobiilibränd. Inimeste vajadused ja soovid on erinevad ning brändiguga saab operaator senisest enam kliente, kellele on lihtne pakkuda just neile mõeldud teenuseid. Säärane “killustumine” jätkub ning muutub üha elavamaks.
* Operaatorid peaksid võtma kasutusele erineva maksustamispoliitika: näiteks inimene maksab meilide lugemise eest euro-paar megabaidi eest ning failide allalaadimisel oluliselt rohkem, samas kui ta tellib teenusepakkujalt vaatamiseks video, siis maksab selle megabait vaid mõne sendi.
* Mobiil-TV praegusel kujul on surnult sündinud laps. Keegi ei taha vaadata mobiilist uudiseid õhtul kell 9. Mobiil-TV on selleks, et selle kaudu videoklippe vaatamiseks tellida vaatajale sobival ajal.

Pikemalt loe John Strandi prognoosidest ja soovitustest ning sellest, kas ja kuidas Eesti operaatorid sellele reageerivad, septembrikuu “Hommest”.

Aspiro pealik Johan Lenander prognoosis Nordic Mobile Media konverentsil, et lähiaastail muutuvad kõige huvitavamateks mobiiliteenusteks muusika-, sotsiaalsete võrgustike ning mobiilturundusteenused.

Mobiilses muusikas hakkavad inimesed üha enam alla laadima helinate asemel laule tervikuna: keskmiselt 2-5 lugu kuus. Üle poole nendest kuuluvad top10-sse.

Kiiret kasvu tõotab ka mobiilturundus. Küsimus pole mitte ainult lihtsas SMS-reklaami kasvus, vaid kaugeltki enamas. Näiteks võib oodata professionaalsete nõuandeteenuste kasvu, mis jagavad soovitusi vaba aja veetmiseks, annavad teada uudistest ning analüüsivad neid. Samuti kasvab mobiilsete turu-uuringute osakaal ning klientidega suhtlemine mobiili teel.

Kolmas kiirelt kasvav valdkond on sotsiaalsed võrgustikud. Lenander tõi digitaalse elutoa näite, mille puhul on arvuti ja mobiil lihtsalt selle toa erinevad uksed. „Täna on see arvutikeskne, kuid tuleviku mobiilikeskne,” lausus ta, lisades, et võrgustikes osalejad on nõus nende teenuste eest ka tasuma. Nojah, seda näitab ka rate.ee edu.

Kuna meil juba sellekohane alamkategooriagi Mobi ajaveebis olemas, siis peaks täna Riias räägitu ka pealkirjastatud kategooriasse sobima.

Viimase paari aasta suurima põhjusena Aasia ja Aafrika riikide mobiilsideteenuste arendamise hoogustumises näen teistmoodi äriloogika rakendamist, mis seisneb järgmises:

- teenusearenduse investeeringu tasuvuse mudelit alustatakse kasutaja investeeringu tasuvuse mudelist ja alles siis vaadatakse arendaja perspektiivi
- arenduseks oluline keskkiht avatud lähtekoodil põhinev
- võrguoperaator on harva teenusoperaator
- teenuse loogika peab olema sama lihtne kui hamriga naela seina löömine

Lisaks on kesk/kohaliku valitsuse poolel kasutusel prioriteetide seadmise “mobile development priority check-list”, mis analoogne kahe aasta eest meil m-Tartu arendamisel olnuga.

Esmalt vaatad kasutajasegmentidele suuantud tooted ja alles seejärel asud teenusepakkuja kingadesse. Nii lihtne see tundub olemagi. Kui aga vaadata kasvõi ITU mobile information society näidisprojekte, siis ei tahaks uskudagi, et meiekandis selliseid teenuseid oleks võimalik luua ja üleval pidada. Aga näe on, kui teistpidi mõtlemist viljeleda. Pealegi käivad nad seal ju pea alaspidi. Ma tean, mul alati pärast teisele poole ekvaatorit jõudmist selline pea alaspidi tunne.