M-aailm

Paljud uued piiritagused mobiilikampaaniad on püüdnud telefoni ekraani vahendusel värvilisi reklaamsõnumeid kasutajani tuua. See ekraan on ja jääb ka tulevikud üsna väikeseks ning ebamugavaks - sõnum liigub küll aga pildis pole avarust.

LocaModa läheneb asjadele veidi teise nurga alt. Nende StreetSurfer lubab telefonide abil liigutada pilti spetsiaalsetes kohtades asuvatel ekraanidel.

Huvitav mõttekäik, aga mobiiltelefoni peamised eelised jäävad kasutamata. Milleks mobiil kui spetsiaalne juhtimispult võib ka stendi külge ketistatud olla.

Olgu kuidas on, väärt järgi uurimist on see kõik igatahes : LocaModa / StreetSurfer

Miisu uutest taustadest, helinatest või mängudest on nüüd võimalik teada saada ka RSS-voo kaudu.

Eriti abiks neile, kes oma mobiili välimust ja kõla sageli uuendavad. Kasulik ka meie tootmispartneritele - näete nüüd kohe kui teie tehtud asjad avaldatakse.

Telli siit:

Wall Street Journal kirjutab huvitavatest mobiiliteenustest, mis seotud usu ning usuliste toimingutega. Milleks enam minarettides kella lüüa kui sealt saab ka sõnumeid saata?

Lisaks teenustele on erinevate religioonide vajadustega arvestanud ka füüsiliste telefonide tootjad:

Technically, phones can’t be kosher or nonkosher. But just as rabbis stamp kosher food with special markings, so-called “kosher” phones carry symbols that they have been “Approved by the Rabbinical Committee for Communications.” On the recommendation of the committee, and to encourage calling within the community, phone companies charge higher calling rates when “kosher” phone users call phones outside the network. In MIRS’s case, a “kosher-to-kosher” phone call costs 10 cents a minute whereas calls made to other phones cost five to six cents more.

Kogu lugu ise siin: New Cellphone Services Put God on the Line

Nii tööle kui suveks praktikale.

Need, kes meil töötavad, võivad rääkida, et Mobi sobib eelkõige inimesele, kellele meeldivad:
- paindlik tööaeg ja võimalus kooli kõrvalt töötada
- see, et projektid ei ole mitte pikad, igavad ja keerulised, vaid lühikesed, põnevad ning käegakatsutava tulemusega
- mõnus töökeskkond ja hea seltskond Tartu kesklinnas.

Lähemalt saab lugeda siit: jobs.mobi.ee

Nagu meil tavaks, pole rõhk niivõrd sellel, mida Sa juba oskad, vaid sellel, mida Sa oled võimeline aasta jooksul õppima.

Kui oled huvitatud (lisainfost), või tead kedagi kes võiks olla, tasub kirjutada mulle või Veikole.

Üks Prantsuse Parlamendi liige, Alain Lamassoure, tuli välja ideega maksustaga iga sms, mis telefonilt välja saadetakse. Seda nii rahvuslikus kui ka rahvusvahelises kontekstis. Nimelt tõi ta näite, et Pariisist mõnda teise Prantsuse linna mineva sms-i pealt korjatav maks läheks riigi kukrusse, Pariisist aga näiteks Rooma sms-i saatmisel toetataks Euroopa Liidu eelarvet. Praegusele 15 eurosendile smsi saatmise eest lisanduks maksu näol mitte rohkem kui 1.5 eurosenti.

Ehkki parandamatu sõnumeerijana ma hinnatõusu ei pooldaks, on see ometi mõtlemiskoht riigi eelarvesse panustamisel. Sõnumite hulk, mida päevas saadetakse on niivõrd suur, et ka kõige väiksem (põhjendatud) lisatasu võiks üldises plaanis riigile lisasissetulekut tekitada. Makstakse ju praegu peaaegu ilma nurinata aktsiisi alkoholilt, tubakalt ja bensiinilt. Miks siis mitte sõnumitelt?

Teostuseni see mõte nii pea ei jõuaks, isegi kui see ka Eestis päevakorras oleks. See muudatus ei puudutaks ainult lõpptarbijat, vaid ka kõiki neid, kes mobiili- ja selle lisaväärtusteenuste vallas tegutsevad. Lisainfot selle kohta leiad siit

Roman German Eesti Päevalehest kirjutas järgmise õpetliku loo, mis vist kvalifitseerub ka üheks esimeseks m-turunduse juhtumianalüüsiks Eestis:

Märtsis tegime Päevalehes Su Doku kampaania. Kuna teadsime, et Su Doku on Eestis väga populaarne siis ootasime rohket osavõttu. Nagu igas teiseski kampaanias, kus osalejatel võimaldatakse osaleda, saates ära mingi kindla sisuga SMS (meie puhul Su Doku vastus) oli esialgu osavõtt rohke, ulatudes paarisaja sõnumini päevas. Kuna kampaania kestis 4 nädalat ja lehelugejatel oli võimalus osaleda iga päev, siis mida rohkem aega oli kampaania algusest mõõdunud, seda vähem saime sõnumeid - inimesed hakkasid vaikselt mõtlema oma telefoni arve peale.

Eelneva kogemuse põhjal prognoosisime seda ette ja meil oli sellega võitlemiseks ja saadetavate sõnumite arvu suurendamiseks oma salarelv. Nädal aega enne Su Doku kampaania lõppu ja peaauhinna välja loosimist saatsime ca 2000-le inimesele järgneva sisuga sõnumi:

“Su Doku vaheloosimisel võitsid raamatu Wabariigi Poisipõlv Ülar Meidla,Malle Liiv,Tiiu Veski, Neelo Paks ja Priit Koppel! Digikaamera loosime välja 6. aprillil!”

Juhtus midagi, mida me ei osanud ette näha. Kuna saadetud sõnum oli üpris pikk, siis ta ei mahtunud mobiili ekraanile korraga ära ja selle lõpuni lugemiseks tuli allapoole kerida.
Mitmed inimesed said meie saadetud sõnumi kätte nii, et esimesel ekraanitäiel oli kirjas “Su Doku vaheloosimisel võitsid raamatu Wabariigi Poisipõlv”. Muidugi oli ka ülejäänud sõnum olemas, kuid selle nägemiseks tuli edasi kerida…

Saanud kätte selle SMS-i hakkasid toimetusse massiliselt helistama, emaile kirjutama ja kohale tulema inimesed, kes arvasid et nemad on võitnud auhinna.

Osad “võitjad” saatsime lihtsalt minema, osadele andsime kompensatsiooniks lohutusauhinnad.

Mida ma sellest loost õppisin?

M-turunduses on igasuguste segaduste vältimiseks väga tähtis lisaks väljasaadetava SMSi sisule mõelda ka sellele, kuidas sõnum erinevates telefonides näha jääb ja milline on sellest tulenev sõnumi saajate reaktsioon.

Mõtlesime segaduse lõpetamiseks kõikidele saata ka selgitava sõnumi, kuid jätsime selle ära, kuna kartsime inimesi veel rohkem segadusse ajada.

Kuidas oleksid sellises olukorras käitunud Sina? Kas kõikidele neile inimestele uue ja selgitava sõnumi saatmine oleks võinud olukorra lahendada või oleks asja hoopis segasemaks teinud ?

PS! Väljasaadetud sõnumi tulemusena suurenes järgnevatel päevadel Su Doku lahenduste SMS-ga ärasaatmine 3 korda.

Sattusin lugema ühte Euroopa ja Põhja-Ameerika mobiiliturunduse võrdlevat analüüsi. Väidetavalt on Põhja-Ameerika selles vallas Euroopast arengutasemest pea kaks kuud maas. Mõned “eksperdid” väidavad isegi, et arengu vahe on hoopis 18 kuud. Kuna Euroopa kõnede maksustamise süsteem on veidi erinev USA omast, on siin enam populaarsed just tekstipõhised sms-kampaaniad. Vastupidiselt sellele eelistavad põhja-ameeriklased rohkem video-põhiseid sms-kampaaniaid. Kuid nii siin kui seal, püüeldakse selliste kampaaniate poole, mis justkui elustaksid brändi. Selles kontekstis mängivad pigem video- ja pildipõhised kampaaniad.

Teadjad väidavad, et Eurooplaste senine initsiatiivikus erinevate kampaaniate käivitamisel võetakse üsna pea ameeriklaste poolt üle. Viimasel ajal on ka USA-s tekstisõnumite saatmine järsult tõusnud, kuid tarbijad ei ole veel piisavalt teadlikud mobiilitehnoloogia ja mobiilikanali mõjuvõimust.

Seega, kui kaugel maas Põhja-Ameerika Euroopast siis ikkagi on? Ehkki tarbijaeelistus ja bränditeadlikkus jääb seal osaliselt siinsetele turgudele alla, kahandavad sealsed iganädalased uued sms-turunduskampaaniad seda vahet stabiilselt. Ning juba praegu on USA liidripositsioonil mobiiliotsingute, -reklaami ja -video vallas.

Kuid tegemist ei peaks siiski olema võistlusega. Igal juhul ennustatakse mobiiliturunduse tohutut kasvu nii siin kui ka sealpool Atlandit.