M-aailm

Üks viimase aja parimatest ülevaadetest, kuidas peaksid tänased turundajad suhtuma mobiiliturundusse ja millest alustada, on Laura Marriott’i kolumn The ABC’s of Mobile Marketing. Kiirülevaade on jagatud kolme ossa ning see on üsna praktilise iseloomuga, jagades konkreetseid soovitusi, kuidas ja millest mobiiliturunduses alustada. Kuna see teema on midagi, mis peaks eelnema minu enda mõne kuu vanusele postitusele sms-kampaaniate hingeelust konkreetsemalt, tahan Mariott’i mõtted ka siia üles riputada ning mõne sõnaga täiendada.

Esimene kolmest kolumnist keskendub mobiilse turunduse lipu alla kuuluvatele erinevatele tehnoloogiatele ning kanali liigitustele. Eesti turundajatele on valdav enamik neist kanalitest tuttavad - erihinnaga sõnumid, tavalised sõnumid, isegi mõnel juhul MMS on Eestis ning Baltikumis ilmavalgust nägevates mobiilikampaaniates üsna tihedas kasutuses.

Pigem kutsub Marriott üles nägema mobiilste tehnoloogiate kogu spektrit ning katsetada neist erinevaid. Olen kindel, et ka WAP on kanal, mida hea meelega kasutatakse, arvestades selle populaarsuse järsku kasvu kõigis Balti riikides. Heaks kanaliks on WAP näiteks mõne põneva bränditud mobiilivideo levitamiseks. Kuna mobiiliturundus on 2005 aasta jooksul Ameerika Ühendriikides 200% kasvu läbi teinud ning ikka veel väidetakse, et USA mobiiliturundus on aasta-kahe võrra meist (Euroopast) oma arengus maas, on just nüüd põnevate projektidega katsetamisest saadav kogemus väga väärtuslik ning õigeaegne.

Marriott’i kolumni teine osa keskendub partneri valikule. Olen nõus, et aladel, milles turundajal endal kompetentsi napib, on õige partneri valik strateegiliselt oluline samm. Usun, et valdav osa turundajaid nõustub minuga, kui ma väidan, et partneri valik on strateegiliselt oluline näiteks reklaamiagentuuri selekteerimisel - pikaajaline koostöö tagab ju stabiilse kvaliteedi. Peale seda, kui projektijuhid algselt toodetesse ning brändidesse sisse elavad, saavad nad iga päevaga järjest loovamalt kliendi visioonidele ja reeglitele toetudes lahendustega mängida. Julgen omast kogemusest sama sünergia tekkimise projekteerida ka mobiiliturundusega tegeleva ettevõtte ning nende kliendi vahelisele suhtele.

Mida aga uurida ning oluliseks pidada juhul, kui jutt käib mobiilsete teenuste pakkuja valikust? Loomulikult tuleks esmalt läbi käia kõik keti lülid alates sellest, milliste operaatoritega konkreetne teenusepakkuja koostööd teeb kuni selleni, milliseid teenuseid tulevane partner ise pakub. Lihtne ja loogiline? Jah, kuid samas ka tihti ununev.

Teiste Marriott’i poolt välja pakutavate küsimuste hulgast rõhutaksin omalt poolt teemat, kuivõrd on tulevane partner kontsentreerunud mobiiliturunduse lahendustele. Heaks näiteks on siin mobiilioperaatorid, kes suudavad samuti sõnumeid vajalikus suunas liigutada, kuid nende põhitegevus on selgelt mujal. Sarnaselt on palju erinevaid tegevusnishe ka väiksemate teenusepakkujate hulgas.

Kolmandas ning viimases tekstis võetakse lühidalt ette paar-kolm levinumat müüti, mis mobiilivaldkonnaga seonduvad. Neist levinuim on ehk uskumus, et mobiiliteenused on valdkond, mille kasutajad ja seega ka sihtgrupp on teismelised. Vanuse dilemma on valdkonnaga kaasas käinud selle sünnist saati ning tuleneb sellest, et teismelised on tõepoolest mobiiliteenuste väga aktiivsed kasutajad. See tõsiasi ei anna aga alust kõiki täiskasvanuid automaatselt mängust välja jätta.

On tõsi, et teatud vanusepiirist alates muutub ka muster, mille alusel inimesed oma mobiiltelefone kasutavad, kuid vale oleks arvata, et nelja- või viiekümnene tarbija oma telefonil vaid rohelist ja punast nuppu kasutada oskab. Pigem peitub võti sihtgrupile lähenemiseks ikka kampaania sõnumis, sisus ja ülesehituses. Minu pensionärist vanaisa teeb igatahes väga solvunud näo, kui talle külla sattudes pakun, et võin ristsõna vastuse tema eest nõutud lühisõnumiga ise teele saata.

Loodan, et Laura Marriotti mõtted panevad mõtisklema ka kõiki nende lugejaid - mind panid need, nagu näha, isegi kirjutama. Lõpetuseks aga minu lemmiktsitaat, millega autor ise oma mõtted kokku tõmbas - usun, et see sobib ka minu kommentaaride järelkajaks.

Mobile is now a mainstream marketing element. On “The Apprentice” this past Tuesday night, Donald Trump encouraged the candidates to boost consumer participation in a text-based campaign for Gillette. If The Donald is doing it, shouldn’t you be, too?

Laura Marriott,
Mobile Marketing Association

Mobiilikaubanduse aastane maht Jaapanis läheneb jõudsalt 90 miljardile eurole. Jaapanlasest mobiilikasutaja kohta peaks see tegema mingi hullumeelse 900 eurot aastas? Tegemist pole aga pelgalt lisandunud tarbimismahuga vaid ka muudest ostu- ja maksekanalitest mobiilikaubandusse kolinud käibega. Jällegi tuleb kummardus teha sealsete operaatorite valmisolekule oma arveldussüsteem ning infrastruktuur avada muudele osapooltele - pankadele, sisuteenuste pakkujatele ning seda äärmiselt soodatel sidumistingimustel.

Teiseks oluliseks faktoriks aga ostuelamust loov kasutajamugavus - mobiiliga maksmiseks pole vaja enamat, kui kolme klahviliigutust. Koos integreeritud krediit- ja deebetkaardiliidese, RFID ja kiire autentimisega ülinaiivselt disainitud kasutajaliides tundub kasutajat kõigis aspektides ullikeseks pidav, kuid igal juhul ta kasutajale paistab meeldivat.

Mõned üksikud edunäited mobiilärist allpool.

Jaapani eBay - Rakuten (Shopping is Entertainment!) ostudest sooritatakse iga kolmas mobiilimakse abil. Erilise tähelepanu all muidugi kuni 30 aastaste naistarbijate segment, kellel sisuliselt kõigil ka mobiiltelefon ja senise mobiilikaubanduse positiivne kogemus olemas.

Girlswalker, Girlsauction, Fashionwalker - kõigil neist käivet pea 30 miljonit euro jagu kuus.

Nüüd saavad ajaveebi-omanikud oma lehe vasakule või paremale külgribale panna väikese Miisu-kasti. (Nagu me M-aailma külgribale panime).

Miks seda teha? Muudab blogi halli ääre veidi lõbusamaks, näeb parem välja kui Google ad-words, teenib veidi tulu ja on fun eksperiment. Paigaldamine ei võta rohkem aega kui 5 minutit.

Tegemist on esimese korraga Eestis (ja võibolla ka mujal maailmas, aga mütsi ära ei söö), kus ajaveebi abil mobiilisisu edasi müüa ja tulu teenida saab.

Lisakommi ka. Mõni kuu tagasi tegi Sun kampaania, kus andis viitamise eest ära tasuta servereid, Eestis andis Fotokonn viitamise eest tasuta raamatuid, Skype andis tasuta stardikomplekte. Meie anname tasuta… sõnumeid.

Kes Miisu kasti oma ajaveebi üles paneb või ka lihtsalt sellele viitab (ja sellest meile aadressile miisu@miisu.ee teada annab), saab Mobilt 25 tasuta (veebipõhiselt aadressilt http://freesms.mobi.ee saadetavat) SMS-sõnumit. Kõik saavad - kuni meil sõnumeid jätkub. Mõni võib saada rohkemgi - 50 või 100. Aprilli lõpuni.

Miisu-kasti saab lähemalt uudistada ja oma lehele paigaldada siin. Head katsetamist!

Aknast välja vaadates nähtub, et Playtechi aknad Pläskus on õhtusest kellaajast hoolimata valged - huvitav kas tehakse tööd või tähistatakse?

Rohkesti furoori tekitas kuuajatagusel 3GSMi messil traadita VoIPi teema, sest messi ajal saabusid turule mitu olulist sõnumit: Nokia tutvustas oma uut 6136 telefoni, mis on esimene alla 5000-kroonine Nokia telefon, kus sees ka Wifi ning milles jookseks vabalt ka näiteks Skype-i versioon või mõni muu tasuta telefonikõnesid võimaldav programm. Samuti teatas Suurbritannia 3G-operaator Hutchinson 3 esimesena suurtest operaatoritest, et sõlmis Skype-ga lepingu panemaks viimase tarkvara enda poolt levitatavatesse telefonidesse.

Operaatoritele, kes internetipõhiseid kõnesid oma võrgus piirata tahavad on tegemist halva uudisega. Messil levitatud statistika kohaselt ei ole seni internetipõhised tasuta kõned veel mobiilioperaatorite käivet ohustanud, aga tavatelefoniteenuse kasutamise graafikud on juba allapoole pöördumas. Ühel konverentsisessioonil räägiti ka lugu mobiilioperaatorist, kelle suurim roaming-klient lõpetas päevapealt kõnede tegemise ja kui operaatori klienditeenindajad talle murelikult helistasid, kostis vastuseks “Well, I found this thing called Skype…”

On selge, et selliseid “ex-suurimaid roaming-kliente” ja teisi wireless-VoIPi kasutajaid tuleb operaatoritel järgmiste aastate jooksul juurde ja operaatoritel tuleb reageerida – kas keelata VoIP oma võrgus ära (nagu Vodafone Saksamaal tegi) või hoopis tuua turule oma pakett? Käesoleva aasta messil pakuti üha rohkem vastuseks viimast - kui mobiilioperaatoril on piisavalt atraktiivne kuumaksupõhine VoIP-kõnede (või Skype-kasutamise) pakett (mis töötaks kas üle 3G-võrgu või Wifi-võrgu või mõlema) siis kas kasutajad tõesti viitsiksid otsida alternatiivseid, mobiilioperaatorist mööda minevaid võimalusi?

Baltic Broadband AS tootenime all BaltMAX promob oma lehel WiMAXi traadita internetiühendust, mis juba töötab Tallinnas ja plaanis on ka rajada võrgud Tartu ning Pärnu. Linnad kaetakse peaaegu 100%-liselt. Hetkel maksab WiMAXi kasutamine küll rohkem kui Wifi või muud interneti ühendused (püsiühendusega võrreldavale kuutasule lisandub ka paari-kolmetuhandene võrgukaardi hind), aga see eest muutub internet (loodetavasti) kättesaadavaks samade seadetega tervest linnast, mis mugav neile, kes palju ringi rändavad.

Kuuldavasti saab WiMAXi ka tasuta proovida, järgmisena ootaks huviga ka esimesi telefone, mis Wimaxi võrgus Skype(laadset)-klienti kasutades helistada suudavad.

Guerilla Innovation kajastab ühte põnevat mobiiliprojekti, mis ühes Taani ILLUMi nimelises kaubamajas teoks on tehtud.

Tegu on window-shoppinguga selle termini kõige otsesemas mõttes. Igal päeval pannakse ühele poeaknale keskele kohale mõni eksklusiivne tarvik (muide, tarvik on hea sõna juhuks, kui ei tea, millega täpselt tegu). Poeaknaid seiravad möödakäijad saavad sms-teel esitada oma hinnapakkumise väljapandu omandamiseks. Mis on see hind, millest võitmiseks tuleks üle pakkuda, näitab oksjonit kajastav LCD-ekraan.

Põnev. Lihtne. Haarav. Kes esimesena Eestis ära teeb, on võidumees.

“Vaikseks edulooks” viimase aasta lisaväärtusteenuste pakkumisel on saanud WAP – lõpuks ometi on “mobiilsel internetil” piisavalt kasutajaid, et selle kaudu tasub teenuseid pakkuda, samas on kerkimas aktuaalseks mobiilse otsingu teema – kuidas WAP-lehekülgi leida? Kas tõesti on ainsaks lahenduseks operaatori WAPi-avaleht?

Üks analüütik küsis 3GSMi raames toimunud infosessioonis retoorilise küsimuse : “Miks on nii, et mobiilset otsingut tuleb otsida?” Vähemalt targematel telefonidel võiks see ju kogu aeg ekraani alaservas olla? Trükid sõna sisse, telefon ühendub internetti ja see viib Su kohe soovitud leheküljele?

3GSMil nähtus, et tuleval aastal on tõenäoliselt oodata muutust, sest telefonitootjate ja operaatorite jaoks muutub hea otsingu pakkumine oluliseks. Erinevalt aga veebiotsingust, kus on selge, et number 1 on Google ja seejärel tulevad suure vahemaaga kõik teised, on mobiilse otsingu pilt segasem ja domineerivad kaks lähenemist: üks on see, et Google abil hakatakse otsima ka ka mobiilist, teine aga see, et iga operaator pakub omaenda bränditud otsingumootorit.

Mis on kummagi lähenemise eelised? Google eelis muidugi see, et tegemist on ülemaailmselt tuntud brändiga ja nende otsingutulemused (kui Hiina-lugu välja arvata) on neutraalsed. Operaatori poolt pakutud otsingu (mida tarnivad firmad nagu JumpTap) eripäraks on see, et nende puhul eelistatakse asju, mida saab mobiili teel koheselt tarbida: näiteks operaatori partnerite helinaid-taustapilte-mänge, mobiil-TV klippe, jms. Kuigi otsingutulemused ei ole neutraalsed, proovitakse tagada sisu parem vastamine mobiise kasutaja kasutusharjumustele. Huvitav, kumma lähenemise võtavad omaks siinsed operaatorid?