M-aailm

Loomulikult ei saanud mõnenädalatagusel 3GSMi mobiilimessil kuidagi mööda 3G-temaatikast. Tehnoloogiafirmad näitasid eelkõige “teise põlvkonna” (HSDPA) 3G-tehnoloogiat, mis lubab andmesidekiirust kui 1 MB sekundis ja mille Eestis ka Elisa on lubanud kasutusele võtta. Operaatorite esindajad aga otsisid seminariruumidest ja konverentsidelt vastust küsimusele, kas 3G-kasutuselevõtt on olnud edukas.

GSM-Assotsiatsiooni boksis jagatud spetsiaalsete levialakaartide pealt vaadatuna nähtub, et tänaseks on 3G-leviga kaetud kõik Kesk-Euroopa suuremad riigid ning Lõuna-Euroopa ja Ida-Euroopa suuremad linnad: vähe on suuri operaatoreid, kes sellega poleks 3G-d käivitanud. Ühelgi operaatoril polnud aga messil ette näidata säravat 3G edulugu. Kas 3G-kasutajate arv pole vastanud ootustele?

Konsultatsioonifirma Informa analüütikutel oli vastus varnast võtta: Ei, 3G kasutajate arv pole vastanud ootustele, kui ootused põhinevad 3G-haibi ja litsentsioksjonite kõrgajal (sajandivahetuse paiku) tehtud ennustustel. Küll aga on 3G kasutuselvõtu tempo kõikides Euroopa riikides olnud kõrgem kui esimese põlvkonna (NMT) ja teise põlvkonna (GSM) mobiilitehnoloogiatel. Informa andmetel on 3G alates esmalansseerimisest 2001. aasta lõpus 70 miljoni kasutajani jõudnud 4 aastaga, samas kui “esimesel põlvkonnal” (NMT) oli sama ajaga (1981-1985) ette näidata vaid 900 000 kasutajat ning “teisel põlvkonnal” viie aastaga (1992-1997) 50 miljonit.

Siiski oli messil selgelt näha, et 3G ümbert on kadunud igasugune hype, mida veel Eestiski alles eelmise aasta lõpus seoses EMT 3G turule tulekuga tekitada prooviti. Üheselt on omaks on võetud nägemus, et 3G-asendab GSMi põlvkonna üsna märkamatult - paari-kolme aasta pärast kasutame me 3G-telefone ilma, et me teaksime, et tegemist on 3G-ga ja 5 aasta pärast räägib 3G-võrgus ka meie vanaema. Kui mõned üksikud (mobiilne TV) välja arvata, siis ei tähenda 3G tingimata “uusi põnevaid teenuseid” vaid eelkõige paremat võrku.

Olen Martin Varsavsky tegemisi ka varem kõrvalt jälginud ning korda paar ka kokku sattunud mingitel tavakohastel tseremoniaalsetel üritustel. Üks selliseid tegelasi, kellega satud hiljem kuskil x linna peal vaikses kohalikus kõrtsus pisemas seltskonnas pikemalt juttu ajama ning järgmisel päeval on sellest hea olla.

Tema uus algatus FON - Community WiFi Access on triviaalne ning loomulik jätk tehnoloogia arenguloogikale hetkemaailmas. Valitsused ei saa kodanikke keelata oma koduseid traadita tugijaamu jagamast teiste soovijatega, jagamist soovivad tahavad mingit kindlust, et teada kes ja milleks nende tugijaamu kasutavad, selles on piisav hulk rebellikku revolutsioonihõngu ning tagatipuks on isegi tõenäosus, et satud muudesse FONi võrgustiku piirkodnadesse, kus hää tasuta netti siis ka katsuda.

Loomulik, et ta oma võrgustikku on kaasanud kimbu netikommuunile tähendust omavaid tegelasi, saanud igati korraliku esimese roundi finantseerijaid ligi ja areneb mis mühin. FONi kloone tekib aga juba suisa üleöö, alates varemesksisteerinutest, kes hoogu juurde saavad kuni uute tegijateni.

Kui teie telefoni ekraanile peaks lähipäevil jõudma teade “free secondary education and prosperity for all”, on see pärit Ugandas paari päeva pärast kulmineerivate presidendivalimiste kampaaniast. Yoweri Museveni kampaania tulistab valimatult mobiilikasutajaid, rahvusest, operaatorist ja senisest poliitilisest eelistusest sõltumata. Mesisemad kiiduteated kirjeldavad vastaskandidaati Kizza Besigyet. Ning teade “One Uganda One People” kutsub “Forum For Democratic Change” kandidaati eelistama. National Resistance Movement kutsub oma veebilehel kodanikke oma eelistustest teada andma teistele mobiilikasutajatele alloleva bänneriga.

Valgevene opositsiooni kandidaat Milinikevitsh plaanib aga märtsis toimuvate valimiste võtsimiskahtluse korral kävitada sms-revolutsiooni, kutsudes inimesi massirahutustele just mobiilside vahendusel.

Ungaris nõuavad konservatiivid, et valimiskampaania perioodil annaks operaatorid parteidele tasuta sms saatmise võimaluse, et “jõuda vaegkuuljateni”.

Hamasi hiljutises valimisvõidus mängis kindlasti oma rolli ka oskuslik sms-kampaania.

Malta euromüntidele kristlike motiivide kuvamise ning sellest ideest solvatud inimeste vaheline sms-sõda käib praeguseni.

Lõuna-Aafrika praeguseid valimiskampaaniaid iseloomustab nii Democratic Alliance liidri Tony Leoni kõnede podcasting, sms-kampaaniad on kasutusel kõigil parteidel.

Aitab näidetest - nüüd aga neid pisikesi näiteid ühendava mõiste - motsioloogia juurde. Novembris 2005 peeti The Royal Society for the encouragement of Arts, Manufactures and Commerce saalis loengupäev motsiloogia teemadel. Peaesineja Joe Trippi, Howard Deani kampaaniajuht, kes usub mobiilitehnoloogia ja ajaveebide mõjul toimuvasse demokraatia revolutsiooni. Seal loengus kirjeldati siis ka selline mõiste nagu mociology:

is defined as the study of human behaviour in a mobile world and the study of mobile device/phone lifestyles.

Eeltoodud näiteid arvestad paistab see tärkav distsipliin olema muutumas juba peavoolu teemaks ja oma kunagise värskuse ning uudsuse asemel hakkab prevaleerima hoopis kaalutletud strateegiline lähenemine mobiilühiskonna inimkäitumise analüüsile.

Hiljuti leidsin ühelt oma lemmikveebilehelt, www.howstuffworks.com, väga lihtsa animatsiooni telefonivõrkude toimimise kohta. Koos selgitusega annab see väga hea kokkuvõtte keerukatest tehnoloogiatest nii tava-, kui ka mobiiltelefonivõrkudest.

Tõsisematele huvilistel soovitan aga lugeda artiklit VoIP töötamise kohta: http://computer.howstuffworks.com/ip-telephony.htm.
Kes veel ei ole Skype kasutaja või on huvitatud tõsisematest VoIP lahendustest, mis baseeruvad erineval riist- ja tarkvaral, saab oma interneti ühendust proovida sellisel aadressil: http://www.testyourvoip.com/. Minu koduse ühenduse skoor on näiteks “Like calling next door“. Mis tähendab, et veidi abi Mobi VoIP serverilt, väike ning odav karbike ruuteri külge koju ja ma saan helistada kogu maailmale nagu oleks kõik inimesed mu naabrid.

Lähenevad olümpiamängud jõuavad seekord mitte ainult teleriekraanile, vaid ka internetti ja mobiiltelefoni. ETV on olümpiamängude ülekandeid tegemas nii internetis kui ka telefonis samaaegselt 3G võrgu võimalusi tutvustades. Kuna 3G puhul on tegemist lihtsalt kiirema internetiga telefonis, siis kõik teenused, mis internetis arvuti abil tarbitavad on, saavad ka mobiiltelefonides võimalikuks. Veel tõestust, et kogu teletoodang hakkab kord paralleelselt liikuma ka internetis, ainult natuke aega ja kannatust selleks.

Minemaks kaasa sportlike eluviiside trendidega, on mobiiltelefonide loojad tulnud välja uue lisafunktsiooniga telefonides. Nimelt on atleetidel ja tervisesportlastel nüüdsest võimalus oma mobiiltelefoni kasutada tegevuse monitoorimiseks sportimise ajal.
Bones in Motion Inc. kasutab GPS tehnoloogiat selleks, et jälgida jooksu, kõnni või jalgrattasõidu pikkust, kiirust ja rütmi. Lisaks eelmainitud funktsioonidele on võimalik saada ülevaadet ka põletatud kalorite, asukoha ja spordiraja tõusude-languste kohta. Mugavust lisab ka võimalus alarmi teel saada teavet iga läbitud miili kohta.

Ehkki ülalmainitud funktsioonidega telefoni väärtus ei pruugi tõsimeelsete sportlaste seas eriti kõrge olla, leian, et tervisepordi tegemiseks on antud lahendus väga tänuväärne. Ja kui vahepeal saab selle sama telefoniga muusikat kuulata ja ärikõnesid vastu võtta, siis ei tohiks enam trenni tegemata jätmiseks nii lihtsalt ettekäändeid leida. Kui saaks veel sms-ga päikesepaistet tellida…!

Möödunud suvel tellis sihtasutus Tartumaa Turism uuringu turistide liikumisest Tartus, kus turistide liikumist analüüsiti mobiilidelt saadud signaalide põhjal. Lisaks selliste andmete kogumisele võiks omavalitsused kasutada turistide tervitamist SMS’i teel. Kui välismaal viibides mobiil roaming võrguga ühendub, siis on tavaline, et me saame teenusepakkujalt tervitussõnumi - samamoodi võiksid kohalikud omavalitsused tervitada turisti kui ta jõuab omavalitsuse piiridesse. Sel moel oleks võimalik teavitada toimuvatest üritustest või edastada kohaliku turismiinfo keskuse kontaktid.

Minu arvates oleks see üks väga vahva teenus m-omavalitsuse teenuste seas. Iseasi, kuidasomavalitsus turistide telefoninumbrid kohalike omadest eraldada suudab, kuna registreerumisega võib meeldiv üllatusmoment kaduma minna.

Kettkirjade ajalugu ulatub kindlasti aastasadade taha. Üldjuhul on pakutud kettkirjade edastajatele kas lunastust või materiaalseid hüvesid ning kettkirja edu sõltub paljuski motivatsioonitegurist kirja edastamise eest ning teisalt siis edastamise raskusastmest. Leo Võhandu joonistaks kohe lambist ilmselt nendevahelise logaritmilise seose tahvlile.

Möödunud nädalavahetusest pärinevaid põlevate Taani saatkondade pilte nägite uudistes? Tõsiasi on, et sellises ulatuses rahutusi ei käivitanud mitte pelgalt karikeeritud Muhamed vaid miskit enamat. Selleks osutus egiptikeelne sms-kettkiri, mis väitis, et laupäeval leidvat Kopenhaagenis aset koraani põletamine protesteerimaks Taani kauba boikoti vastu. Teate edastajatele lubati tavakohast lunastust.

Hetkel on sealmail tegutsevad mobiilioperaatorid asja kõrvalt pealt vaadanud, sama on juhtunud muude massiliste kettlaimukirjadega, olgu kasvõi põhjanaabrite presidendivalimiste aegne kettkiri, millele möödunud nädalal viitasin.

Asuda massikirju peatama? Kuidas aru saada, et massikiri läks just käima? Kuidas tärkavat kampaanialaviini peatada? Tehniliselt võiks päris mitmeid lahendusi olla, kuid seni pole klientide sõnumite sisusse sekkumist peetud valitsuste poolt oluliseks teemaks. Väidan aga, et see saab olema teemaks ilmselt lähima kuu jooksul, sest analoogseid kettsmskampaaniaid mis lähevad käima eiteakust ja lõpevad näiteks massirahutusega, on näidanud oma senist edukust ja saavad jätkuma.

Miks neil kõigil telefonid käes on ja tuju hea?

Nad mängivad Mobi sms-mängu innovatsiooniteadlikkuse tõstmise kampaania Hea Eesti Idee avaüritusel täpselt aasta tagasi. Saadetud sms purustas seniste arusaamade kivimüüri innovatsiooni teelt ja Reaalkooli seinale animeeritult kasvas sealt välja sädelev ja kirgas Eesti tulevik. Head esimest HEI aastapäeva!