M-aailm

Äripäevas ilmus mõned päevad tagasi Eda-Liis Kanni poolt kokku pandud lühike ülevaade erinevate tootekampaaniate tüüpidega seotud kuludest. Analüüsi aluseks oli Mobi senine kogemus sarnaste projektidega, fookus oli mõistagi mobiilsetel kampaaniatel ning kommenteerijate hulgas ka mõned turundusinimesed, kellega Mobi erinevate edukate projektide raames kokku on puutunud. Neile, kellele huvi pakub ja lehes peale ei sattunud, olgu siin ka täistekst ära toodud.

Valdav enamus Euroopa “avatud lähenemisega” mobiilsideoperaatoreid (kelle hulka kuuluvad ka Eesti omad) on omaks võtnud põhimõtte, mille kohaselt operaatorist sõltumatu teenusepakkuja (nagu Mobi, Inpoc, Jippii, jt) suudab lisaväärtusteenuseid (ehk siis kõiki asju, mis lähevad kõnest ja tavalisest SMSist kaugemale) pakkuda paremini kui operaator ise.

Miks? Sest mobiilioperaator suurfirmana ei suuda näha nishide vajadusi, olla piisavalt kiire pakkumaks paindlikke lahendusi ja lõppude lõpuks on valdkond operaatori käibestruktuuri juures ka piisavalt teisejärguline, et sellele palju inimressurssi pühendada.

Samas on operaatoril lisaväärtusteenuste võimaldamisel ülioluline roll: kui operaator ei pakuks teenusepakkujatele head infrastruktuuri ja motiveerivaid tulujagamislepinguid, siis jääks enamik sellised teenuseid tegemata. Hea infrastruktuuri pakkumine on kasulik ka operaatorile - näiteks siinsed teenusepakkujad toovad praegu operaatoritele igal aastal 50-80 miljonit krooni lisakäivet.

Hoolimata sellest, et teenusepakkujad on head teenuste pakkumisel ning operaatorid selleks sobiliku infra pakkumisel, näeme aeg-ajalt, et operaator proovib ise lisaväärtusteenusepakkujana oma edasimüüjatega (teenusepakkujatega) konkureerida, reklaamides agressiivsemalt mõnda sellist teenust - näiteks: SMS-gatewayd või SMS-tarbijamänge.

Peaaegu alati aga iseloomustavad operaatorite pakkumisi järgmised iseärasused:

1. teenus töötab vaid ühe operaatori klientidele või pakutakse oma klientidega seoses paremaid tingimusi (nt oma klientide makstud rahast teenib mängu korraldaja 60% tulu, teiste operaatorite klientide omast vaid 30%) ja tulu kaalutud keskmine on alati halvem sõltumatute teenusepakkujate pakutavast.

2. teenus on turu keskmisest ka tehniliselt tasemelt allpool, paindumatum: tundub, et seal, kus lisaväärtusteenusepakkujad olid 2 aastat tagasi, on operaatorid nüüd.

Kas operaatorite pakkumised konkureerivad teenusepakkujate omadega? Sellisel kujul tegelikult mitte, sest ülalkirjeldatud loogika töötab - kuna operaator ei suuda pakkuda lõppkliendile teenusepakkujaga samaväärset teenust ja sama hinda, siis valib klient reklaamist hoolimata lõpuks viimase ja võidavad kõik: klient saab hea teenuse, teenusepakkujad töö eest tasu, ja operaator tulu infrastruktuurilt.

Kui aga operaator paneks inimressursi ja need töötunnid infrastruktuuri arendamisse ja teenusepakkujatele motiveerivate tingimuste loomisesse, uutesse tehnoloogiatesse? Usun, et siis oleks meil rohkem MMS-lisaväärtusteenuseid, positsioneerimist kasutavaid turunduslahendusi, WAP-teenuseid, mõned 3G-lisaväärtusteenused jne - kõiki neid “põnevaid” asju, millest kaua räägitud, aga mis nii aeglaselt “lendu tõusevad”. Miks mitte hoopis neid asju veidi rohkem tagant lükata?

Oled sa kunagi pidanud tundma kriipivat tühjust, kui oled oma telefoni ära kaotanud, või olnud iga hinna eest nõus teada saama, kus see parasjagu asub?

EMT iseteenindusbüroos saab juba pikemat aega enda telefoni mõnesajameetrise täpsusega positsioneerida, inglaste World-Tracker.com-i uus teenus on lisanud mõned vahvad lisaomadused.

Nimelt, peale positsioneerimist on võimalik tellida ka antud piirkonnas tegutsevate lõbustusasutuste nimekiri, mis võiks kaasa aidata kadunud telefoni otsimisel. Samuti on võimalik määratleda ka see piirkond, mida mobiiltelefon kellegi taskus olles ületada ei tohiks ja iga kord kui nii juhtub, antakse sellest telefoniomanikule automaatselt teada.

World-Trackeri teenus töötab vaid UK-s, aga ideid saaks sealt ka siinsete positsioneerimisteenuste edasi arendamisel.

Tomi T. Ahoneni uus raamat “3G Marketing: Communities and Strategic Partnerships” räägib videokõnedest ning teistest 3G lahendustest, mis hetkel selle tehnoloogiaga ennekõike seostuvad. Siin räägib ta oma mõtetest neil teemadel ka pisut laiemalt - küsimus ei ole mitte selles, mis on 3G hittlahendused ja kuidas neile suurema tõenäosusega otsa komistada vaid pigem selles, kuidas neidsamu killer application‘eid luua ja kujundada.

Stephen Kingi uus põnevik “Cell” on nii tehnoloogia- ja sealhulgas ka mobiilikeskne, et loomulikult on ka romaani promotsioonis mobiiliturundusel oluline osa. Lahendused on tehnoloogiliselt lihtsad, ent väga õiges kohas ja mõõdutundega kasutatud.

Heihei! Tahtsin teile vahepeal teada anda, et nüüdsest on minu salvestamisteenusel üks vahva võimalus juures. Nimelt saad nüüd ka sisse tulevaid kõnesid salvestada. Kuidas seda täpselt teha, loe siit, aga midagi keerulist seal ei ole.

Mis siis muud kui lähen jälle tagasi tööle ning sina proovi mõni sisse tulev kõne nalja pärast salvestada - kes teab, kuna järsku vaja võib minna ja siis sa juba oskad.

Need, kes täna www.miisu.ee lehekülge külastavad, märkavad, et midagi on muutunud. Enam ei ole vaja sisenemiseks kutset küsida.

Suletud beeta on muutunud avalikuks beetaks.

Miisu mobiilisisu edasi müüvate lehekülgede arv on vahepeal tõusnud paarikümneni, avanamine toob tõenäoliselt kaasa täiendava elavnemise. Nüüd on hea aeg lisada oma veebilehele mobiilisisu moodul, sellega mängida, katsetada ja tagasisidet anda ja lõpuks - raha teenida.

Tegemist on endiselt “beetaga” - kui leiad vea, või Sul on ettepanekuid, oleme üks suur kõrv!

Lahti hüppas Skype-i vestlusaken:

[13:52:34] Sten Tamkivi: hei Rain
[13:52:51] Sten Tamkivi: tahtsin kurta, et vist laupäeval üle Lutikas Etsi tehtud kõne MP3 ei ole siiani minuni jõudnud
[13:53:03] Sten Tamkivi: muidu erakordselt cool tooteidee!
[13:53:43] Rain Rannu: hei Sten!
[13:53:58] Rain Rannu: Uurin kohe, mis värk on
[13:54:24] Rain Rannu: Paar inimest väga alguses kurtsid sama, aga meile tundus, et parandasime selle ära.
[13:54:27] Rain Rannu: Aitäh, et teada andsid
[13:54:41] Sten Tamkivi: milleks siis betad on

[16:46:15] Sten Tamkivi: aitäh, nüüd tuli ka mp3
[16:46:56] Rain Rannu: aitäh sulle, et sa teada andsid, meie tehnikamehed said jälle ühe bugi ära tappa
[16:47:14] Sten Tamkivi: Lutikas Etsi kontekstis muidugi ei tea, kas see on hea või halb

Kui mõni veel alles on, võiks üheskoos maha lüüa - ainuke putukas, kes alles jääb, on Lutikas ise. Kas kellelegi veel mõni silma jäänud?

Samal ajal kui Lutikas Ets hoolitseb selle eest, et olulised kõned säilivad, on ühed inglased teinud valmis täpselt vastupidise funktsionaalsusega rakenduse. Staelliumi nimelise firma uus teenus StealthTxt väidab järgmist:

“Kas poleks põnev saata sõbrale mingi teade, mis pärast kättesaamist iseennast hävitaks? Kaoks müstilisel kombel ja keegi ei saaks seda enam lugeda? Justnagu Mission Impossible filmis, kus oli lint, mis viie sekundi pärast end hävitas? Nüüd ei ole see enam filmimaagia, vaid reaalsus.”

Ise kustuvate sõnumite saatmiseks on vaja alla laadida spetsiaalne telefonis töötav Java-rakendus. Vastuvõtjale saadetakse SMSiga link WAP-lehele, kus sõnumi tekst, mida saab avada vaid ühe korra - pärast esmakordset läbilugemist link kustutatakse.

Usun, et teenust võib saata edu allilmas - kui vaid Londoni gängsterid veidi keerulise teenuseloogika läbi närivad.

E-Government Bulletin (mis suvel ka m-Tartut kajastas), avaldab oma uues numbris, et Suurbritannia kohtu andmetel töötab SMS-meeldetuletus trahvi maksmata jätmise korral paremini kui kiri: kirja saanutest maksab tavaliselt 40%, äsja piloteeritud SMS-teavituse tulemusena aga 75%. Haakub hästi mõtetega, mida proovisime edasi anda rääkides SMSi kasutamisest erinevate asutuste poolt.