M-aailm

Kirjakasti potsatas kiri Õ-Fraktsioonilt, kollektiivilt, kes meil kevadel m-Tartu videoklippe teha aitas:

Tere, kallis meililugeja, kes Sa spämmihoiatusest hoolimata kirja avasid.

Loominguline rühmitus Õ-Fraktsioon on lõpuks jõudnud oma esimese täispika filmi “Malev” kõrvetada DVD kettakesele. Peab hämmeldusega tõdema, et nimetet produkt ka VHS lindi külge hakkas. See on müstika.

Sestap ongi nüüdsest alates eelpoolmainitud visuaalkandjaid võimalik hankida videolaenutustest ja ETV koduleheküljelt kalli raha eest osta. Võeh!

Mida paremat on kaunil jõuluajal teha, kui vaadata pere ringis, koduses miljöös, Eesti möödunud aasta kõige enam kõmu ja vastakaid arvamusi tekitanud filmi? Kindlasti kõike muud. Emmake üksteist ja oma lähedasi, uisutage ja suusatage, viige metsloomadele heinu ja oravatele pargis pähkleid. Hingake värsket metsaõhku ja ärge külmetuge.

Kauneid jõule ja hääd vana aasta lõppu soovides,

Õ-Fraktsioon

P.S. Kes satub meid metsas heinavaka veeres kohtama, haaraku nööbist ja nõutagu aga kaupa, saab soodsamalt.

Omast käest julgen kinnitada, et DVD on hea ja seal peal on kõvasti lisamaterjali.

Sattus kätte AOLi poolt tellitud uuring , mis näitab, et nii Ameerikas kui Euroopas on inimesed hakanud personaalseid jõulu- ja uusaastatervitusi saatma SMS-i teel. Küsimusele “kas te olete saatnud või saadaksite jõulutervitusi SMS-i teel?” vastas jaatavalt 39% ameeriklastest, 56% brittidest, 79% sakslastest ja 91% itaallastest. Uusaastatervituste protsendid olid praktiliselt samad.

Mina sain möödunud jõulude ajal kaks postkaarti, mis mõlemad siiani mu kaminapealset kaunistavad. Saadud arvukad telefonisõnumid olid ka toredad, kuid neid ma sinna silmarõõmuks panna ei oska ja kui sõnumimälu täis, tuleb need ära kustutada.

Ehkki olen tugev m-võimaluste kasutamise pooldaja, ja SMSi teel saab tervitused edastada kiiremini ja rohkematele, loodan siiski, et kena traditsioon paberil jõulukaarte saata veel nii pea ei kao.

British Airways on kuuldavasti sms’i kui kommunikatsioonivahendit pikalt-laialt testinud ning on nüüd valmis selle oma protsessides ametliku infokanalina kasutusele võtma.

Ühtpidi loomulikult reveransi vääriline initsiatiiv - kui juba selline aviatsioonigigant huvitatult pead liigutab, ei saa enam ka kõige skeptilisem meie hulgast öelda, et sms-lahendused “pole veel päris mainstream vaid ikka tehnoloogiapioneeride pärusmaa”.

Siiski, kogu 2005 aasta, mis kulus testimisele ning mille käigus mõõdeti näiteks inimeste valmidust avaldamaks oma telefoninumbrit internetis lendu broneerides, räägib kõnekalt, kuidas BA asju ajab - aeglaselt ning mitte ühtki riski võttes. Tasakaalukus kahtlemata ennekõige, kuid aastase kaalutlemise ja uudistamise jooksul ei ole uuendusmeelsed projektid enam pahatihti kuigi uuendusmeelsed.

Kirjutasin viimases Postimehe tehnoloogialisas järgmist:

Kuigi hea teenindus avaldub eelkõige inimeselt inimsesele suhtluses, aitab tehnoloogia (nii avaliku kui erasektori) organisatsiooniga suhtlemise mõningaid aspekte mõnusamaks muuta.

Üks näide on Tartus käivitatud „m-raamatukogu”: juhul kui Tartu linnaraamatukogu külastaja soovib raamatut, mis hetkel välja laenutatud, siis annab raamatukogu talle soovi korral SMSi teel teada, millal soovitud raamat kättesaadavaks muutub. Miks? Sest raamatukogu on teenindusorganistatsioon ja see on hea teenindus.

Pangad on juba mitu aastat saatnud SMS-teate juhul, kui mu kontol on toimunud laekumine või väljaminek. Samamoodi võiks ju pank mulle ka teada anda, kui nad said mu laenutaotluse kätte või kui mu pangakaart on valmis ja sellele võib järgi tulla.

Või kui mu pass või ID-kaart valmis on. Või juhiluba. Tavaliselt on need dokumendid pangas või autoregistrikeskuses ootamas päevi kui mitte nädalaid enne õeldud kuupäeva, aga kuidas ma seda teada saan? Miks ma ei võiks saada SMS-teate kohe, kui dokument valmis?

Mullu juunis tulid keskkooli lõpetanutele riigieksamite tulemused esmakordselt SMSiga. Sõnum saabus mitu päeva enne seda, kui tulemused kooli jõudsid – õpilased olid rahul ja kooli sekretärile jäid saabumata ärevalt tulemusi uurivad telefoni¬kõned.

Oleme Tartu Linnaga arutanud võimalust anda kodanikule teada, kui tema sisse antud taotlus on menetletud ja luba väljastatud. Loomulikult tuleb mõni päev hiljem postiga ka ametlik vastus, aga kodanikuna on meil ju hea teada kohe. Hea teeninduse hulka kuulub ka headest uudistest teavitamine.

Eesti Post saadab siiamaani teateid postipaki saabumisest vaid paberkujul. Miks mitte lasta kliendil soovi korral valida odavam ja kiirem vahend - e-post või SMS?

Jutu moraal lihtne - hea teenindus ei vaja 3G-d, vaid on teostatav lihtsate, täna kättesaadavate ja enamiku inimeste poolt kasutatavate tehnoloogiliste vahenditega. Tundub, et üha rohkem organisatsioone teevad nii. Kas ka Sinu oma?

Konsultant John Strand, mees kes mõni kuu tagasi Vilniuses toimunud Nordic Mobile Media Conferencel oma jutuga kõige rohkem (walled-garden lähenemisega) operaatoritel karvu turri ajas, on maha saanud veidi põhjalikuma 3G analüüsiga, kus ta kirjutab:

“To start with, we do not expect that video telephony will become a service that users will use on a daily basis and secondly mobile operators will not be able to price video telephony significantly higher than traditional voice telephony even if it did. On top of this, heavy download of mobile data will primarily be used by the corporate segment and even though the corporate segment is a financially strong segment, it will never be a specific “driver” in the mobile market. /…/

If 3G cannot offer unique mobile services that appeal to the private users, then all hope is lost. Without unique 3G services, mobile users will have no reason to switch from their present 2G/2.5G handsets to new 3G handsets. Thereby both the mobile operators and the handset manufacturers will have no 3G markets. In other words the mobile market has an acute need for unique and attractive 3G services.

Neither the mobile operators nor the handset manufacturers have the necessary competencies to create this type of 3G services. But the content providers have! But they are not going to move over to the 3G challenge unless they have sufficiently good technological and financial working conditions. /…/. And the financial working conditions are especially related to the content providers being offered new flexible revenue sharing agreements, which make it financially attractive for them to develop 3G services. Without new revenue sharing models the content providers will simply continue to develop 2G services.”

Ehk siis :

1. Praegused 3G-teenused ei ole piisavalt atraktiivsed.

2. Paremaid 3G-teenuseid suudaks teha eelkõige teenuse- ja sisupakkujad.

3. Operaator peab teenusepakkujatele 3G-ga tegelemise huvitavaks muutma, muidu jätkavad viimased 2G-asjade arendamist.

Eestis ei ole võrreldes kuu aega tagasi siinsamas kirjutatuga veel midagi muutunud - uusi teenuseid pole ja siinseid teenusepakkujaid ei ole 3G-arendusprotsessi kaasatud.

Minu prognoos on, et veel hea mitu aastat tehakse põnevamaid uusi asju 2G vahendeid kasutades.