M-aailm

Uuel Igaühe mobiilisisul, mille kohe-kohe testimiseks avame, saab olema kaks poolt: edasimüüja pool ja lõppkasutaja pool.

Mobiilisisu edasimüüja hakkab kasutama Igaühe M-äri keskkonda, kus saab luua uue (mobiilisisu edasimüümise) teenuse, valida märksõna, näha juhiseid sisu kuvamiseks oma leheküljele, vaadata raha laekumist ja teha väljamakseid. Nagu Igaühe m-äris ikka.

Lõppkasutaja (logode, helinate, piltide ja mängude tellija) jaoks aga lõime uue lehe koos uue nime ja uue välimusega:

Kui soovid olla esimeste seas, kes Igaühe M-sisu proovib, siis tule aadressile www.miisu.ee ja vaata, kuidas kutset küsida saab.

Samal ajal kui Igaühe M-Äri läheneb kindlalt 100 000 vastuvõetud sõnumini ja kasutusnumbrid näitavad endiselt tõusutrendi, on asjakohane teada anda, et lähiajal alustab ka Igaühe m-äri noorem õde: Igaühe mobiilisisu.

Uus keskkond, nagu nimigi vihjab, peaks eelkõige meeldima neile, kes soovivad m-äri-laadse süsteemi kaudu oma veebilehel või muude kanalite kaudu edasi müüa ka helinaid, taustapilte, logosid, mänge ja muud põnevat ja noortepärast.

Mudel on lihtne: sisu ja esitus tuleb meie poolt, partner (kelleks võib olla nii firma kui eraisik) tutvustab seda oma veebilehe (või miks mitte trükilehe) kaudu, saab oma märksõna ning teenib iga tema lehe kaudu ostetud helina või mängu müügi pealt kindla protsendi. Ning, nagu Igaühe M-äri puhul, ei võta alustamine aega rohkem kui 5 minutit.

Ka sisu suhtes püüame olla värsked: helinaid ja pilte ei impordita Skandinaaviast, vaid tehaks kohapeal, andekate Eesti disainerite ja heliloojate poolt. Töötab tulujagamismudel - iga ostetud pildi pealt teenib tegija.

Umbes nädala pärast käivitame suletud beeta, kuhu kutsume umbes 50 aktiivsemat Igaühe M-äri kasutajat, pluss veel mõned inimesed. Kui soovid olla esimeste seas, et Igaühe M-sisu proovida, siis anna meile teada aadressil mobi@mobi.ee ja me saadame Sulle kutse.

Kristjan Otsmann kirjutab ettevõtte ajaveebidest või siis corporate blog-idest ajakirjale lugu, ning ta tundis huvi, miks me M-aailma teeme ja mida õppinud oleme. Siinkohal minu vastused:

Miks kasutame ajaveebi?

Esiteks, kuna Eestis suve alguseks ükski ettevõte midagi päris sellist veel teinud ei olnud, siis tundus mõte põnev ja otsustasime proovida. Oleme vist siiamaani ainus Eesti ettevõte, kel ajaveeb, kus regulaarselt kirjutavad rohkem kui 10 erinevat inimest, peaagu kogu Mobi.

Teiseks, oleme tahtnud endale tükk aega uudiskirja teha, aga traditsiooniline ja enamike ettevõtete poolt kasutatav uudiskirja formaat tundus liiga formaalne ja piirav. Ajaveebi stiil on palju vabam, korrapäratum ja loovam ning seetõttu Mobi väärtustega rohkem kokku sobiv.

Kuna aga meie sõprade ja partnerite on ka neid, kes ajaveebe regulaarselt ei loe, siis otsustasime, et saadame kuu lõpus valitud lood ka e-posti uudiskirjana laiali.

Ning kolmandaks, mulle tundub, et saame M-aailma abil oma inimesi ja nende mõtteid rohkem väärtustada ja esile tuua. Midagi sellist, millest Lauri kirjutas.

Mida oleme kasu saanud?

Eelkõige seda, et meie inimesed on suutnud mõned olulised teemad neid kirja pannes enda jaoks paremini läbi mõelda ja meil on olemas koht, kus neid avaldada. Ka selliseid mõtteid, mida ametlikule veebilehele ei paneks ja trükimeedias ei avaldaks.

Ning, kuigi meie ajaveebi eesmärk ei ole otseselt müüa, on mõned nupud meie klientide huvi äratanud ja nad on meilt mõne toote kohta rohkem infot või pakkumist küsinud. Ning, mõningaid juppe on jälle hea olnud ise klientidele harimiseks-lugemiseks saata.

Mida peab ettevõte, mis kaalub ajaveebi kasutamist sise- ja/või välissuhtluseks, silmas pidama?

On oluline arvestada, et aega ei võta mitte ainult ajaveebi loomine, vaid ka selle ajakohane hoidmine. Firma kodulehega ei juhtu tavaliselt midagi, kui see paar kuud ei täiene, ajaveeb aga kaotab kohe oma mõtte.

Mis on olulised eeldused ajaveebi tulusaks ja tõhusaks rakendamiseks?

Mulle tundub, et ajaveeb töötab vaid siis, kui firmal on midagi õelda, seda saab avalikult õelda ja juhtkond lubab oma töötajatel asjadest rääkida. Mitmetel suurematel ettevõtetel, kus veidi suletum kultuur ja kus iga välja minevat sõnumit kontrollib turundusosakond, on ajaveebi pidamine raskem - sest ajaveebil pole mõtet, kui see on üks-ühele kattuv firma uudiste ja pressiteadete lehega.

Millised on Mobi õppetunnid?

Jätan selle vastamata, sest me ju alles õpime.

Otsimootorite mobiili teel kasutamise kontseptsioon on oma olemuselt veel väga noor ning sellele on lähiajal jõudsat arengut lubatud. Tihe konkurents harjumuspäraste veebi-otsingusüsteemide valdkonnas ei luba selle ala suurematel tegijatel uutest trendidest mööda vaadata ning kõlavad prognoosid meelitavad ka väiksemaid tegijaid omi mobiilseid otsimootoreid turule tooma.

Mobiilse rakenduse eeliseid kirjeldatakse väga asjakohaselt näiteks siin - kaalu annavad neile eelistele peamiselt just mobiiltelefonide üha suurenev arv ning roll igapäevaelus. Olgem ausad, kiiremat võimalust, kui mobiiltelefon, tihti traadita info saamiseks ei ole.

Kuidas aga mobiili teel infot saada? Mobiilide erinevatest rakendustest, rõhutakse just eelkõige SMSi peale, sest kõik telefonid ei võimalda internetiühendust ning sellega kaasnevaid võimalusi, kuid tekstsõnumite saatmisega ei teki kellelgi probleemi. Minu enda (ehk siis tegelikult minu telefoni) seisukohast vaadates, peab tunistama, et ka minule sobiks täna kasutamiseks vaid lühisõnum.

Pakkujate poolelt on hetkeseis umbes selline, et otsingumootorite-gigantidest pakuvad SMS-otsingut Google ja Yahoo. Saates otsitava märksõna nende lühinumbrile, saab kohe ka vastuse. (Google otsingusüsteemist kirjutasime ka veidi varem.) Huvitav küsimus on, kas Eesti kasutaja usaldab neid välismaiseid tegijaid ka tasulise teenuse puhul.

Google´ist kiiremat lahendust pakub väidetavalt 4INFO, mis näitab seda, et mobiilse otsingusüsteemi puhul on jõuliselt käitumas ka väiksemad tegijad ning suurtel tuleb kasutajate pärast võidelda. Väiksemad ja rohkem mobiilsetele rakendustele keskendunud firmad suudavad tihti pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid, kui suured ning laiema tegevusalaga ettevõtted.

Venemaal pakub põnevat SMS otsingut MTS, mille puhul on tegu mobiilse raamatukoguga. Nagu arvata võib, saab sealt infot eelkõige raamatute ning autorite kohta, kuid mobiilse otsinguga on tegemist spetsialiseeritusest hoolimata.

Suurkorporatsioon Nokia on teinud koostööd mitmete erinevate firmadega nagu näiteks Medio ja Targetize. Viimane märgib uhkelt:
„Targetize’s unique technology was selected as ‘’one of the most promising application for 3G'’ by Nokia. Targetize’s newest technology is a “must” for those who are in the Mobile Internet know. It’s unique and advanced meta-search abilities will propel your company’s profits exponentially.

Nokia pakub ise oma telefonidele allalaaditavat rakendust, mille puhul kaasatakse otsingusse väga suuri nimesid: AtlasCT , Eniro, Fonecta, Medio Systems, NAVTEQ, Yahoo!, Yell.com.

USA on näiteks vastukaaluks lühisõnumitele levinudAOL otsingusüsteem, mis töötab WAPi abil. Siin tuleb kindlasti mängu ooteaeg ja linkide rohkus, mille hulgast ei pruugi vajalikku infot leida, kuid olgem realistid – ka veebiotsing ei paku meile tihti rahuldavaid tulemusi.

Kokkuvõttes on täna tegutsevatele mobiilsete otsingusüsteemide pakkujate teenustele otsa vaadates selgelt näha trend, et rõhutakse ikkagi kiirele ja täpsele vastele, mitte suurele hulgale linkidele. Viimane asjaolu tuleneb sellest, et infokandjaks on enamasti piiratud mahuga lühisõnumid, mis on kasutajate jaoks hetkel kõige vastu võetavam ja mugavam päringute tegemise vorm. Piiratud arvu vastete tagastamise korral kujuneb põhiküsimuseks aga see, kas mõni neist ka minu soovitud küsimusele adekvaatselt vastab.

Eestis endiselt tegijamaks 119 SMS-infopäring, millest juttu siin.

Lugedes tänahommikust spammiportsu leidsin muuhulgas ka SUN-i teadaande uuest Java integreeritud arenduskeskkonnast (IDE) - Sun Java Studio 8. Selle üks uutest võimalustest pani mind aga mõtlema koostööle tarkvaraarenduses. Nimelt on uues Java Studios sees võimalus teiste arendajatega suhelda, jagada omavahel faile, koos koodi kirjutada.

Mobi on sarnast koostööle baseerunud arendusmetoodikat rakendanud juba varem. Me küll ei kasuta sama toodet, kuid meie inimesed töötavad koos ühes ruumis ja ei ole eraldatud oma väikestesse kastidesse. See võimaldab pidevalt teadmiste ja infovahetust millel on minu arvates mitte isegi tulu kiirusele aga just valmiva toote kvaliteedile. Lihtsalt kõiki nõuded, tehnoloogiaid ja võimalusi ei saa formaalselt paberile kirja panna.

Lisaks sellele oleme juba ligi aasta edukalt läbi viinud praktikaprogrammi, kus ülikoolis veel õppivad tudengid osalevad teiste Mobi töötajatega praktilises töös.

Seega julgen soovitada vähem firmasisest formaalsust ja rohkem koostööd ja omavahelist suhtlust. Ja kokkuvõttes jääb rohkem aega ka muude tegevuste jaoks:

Tänane äripäeva ITee lisa toob ära Eesti telekommunikatsioonifirmade TOP 28, milles ka Mobil on au esmakordselt figureerida ning teha seda auväärsel kaheksandal kohal.

Pole just lihtne ülesanne panna samasse edetabelisse kokku telekom’e ning palju nooremaid mobiiliteenuste firmasid, kuid Äripäev on selliseid nimistuid erinevate alajaotuste alusel juba mitmendat aastat oma metoodika alusel koostamas. Käibe ja kasumi kogu ulatust mõõtvas tabelis laiutavad muidugi telekomid, mobiilitootjad ja teised hiiud, kuid kahes spetsiifilisemas tabelis oleme ka meie teisele poodiumikohale välja rühkinud. Edetabel ise siin.

Mõnda aega tagasi avaldas I-Touch Movilisto mõned faktid, mis neil kolme tegevusaasta jooksul (jah, nad on tõpoolest täpselt sama vanad, kui Mobi) sms-kampaaniate läbi viimisel silma olid jäänud. Hoolimata sellest, et ühe turunduskampaania edukuse määravad ära umbes mustmiljon erinevat faktorit toote omadusest ja sihtgrupi profiilist kuni kampaania ajastuse ja kontekstini, julges Movilisto välja pakkuda ka mõned konkreetsed numbrid. Tänu sellele saame nende kogemust Mobi omaga oluliselt objektiivsemalt võrrelda.

Niisiis, ilma pikema jututa tahaksin sellest uuringust esile tõsta kolm tähelepanekut, mis ka Eestis ning Baltikumis rusikareeglina paika peavad:

5–20% sihtrühmast vastab harilikult üleskutsele saata sms ning osaleda auhinnakampaanias.

Kui täpne olla, räägib Movilisto analüüs inimestest, kes puutuvad kokku üleskutsega osaleda. Samas tuleb silmas pidada, et müügiedenduskampaaniate kontekstis tähendavad „üleskutsega kokku puutunud inimesed“ sisuliselt toote ostjaid. Viimastest on teatud hulk valinud kampaaniatoote auhinnamängu tõttu ning osa mitte – mõlemad grupid märkavad aga ühel või teisel hetkel neile suunatud mängu ning võivad sellest soovi korral ka osa võtta. Olgu kuidas on, Movilisto poolt pakutavat osalusprotsenti võin Mobi ligikaudu 120 tarbijamängu läbi viimisel tekkinud kogemuse alusel julgelt soovitada rusikareegliks, millest eriti head kampaaniad ka aeg-ajalt välja murravad.

48% inimestest vanuses 20-40 aastat osalevad endale sümpaatses turunduskampaanias kõige parema meelega sms teel.

Internet järgneb vaid 26%-ga usutavasti tänu sellele, et lühisõnum on kiirelt saadetav just sel hetkel, kui kampaania isuäratavad auhinnad ning karbile trükitud pilkupüüdvad üleskutsed enda jaoks avastatakse. Kuna see võib juhtuda nii kassajärjekorras, pliidi ääres või trammis, siis ei ole just kuigi suur võimalus, et töötav internet tol hetkel käeulatuses juhtub olema. 19% inimestest reageerib väidetavalt meelsasti helistades ning tiguposti teel soovib osaleda 7% inimestest.

Selle statistika vaatamisel tuleks kindlasti arvestada konteksti, milles reageerimine aset leiab – usun, et toote kodulehelt osaletakse meelsasti neis kampaaniates, milleni jõutakse lõunapausil kontoris mõnele bännerile klõpsates, samas kui valdav osa tarbijamängudest on oma otsese kommunikatsiooni ja osalemisjuhised suunanud etiketile, mille uurimine võib aset leida ükskõik kus.

65% kampaaniatest kasutavad reeglina mitut reageerimiskanalit (internet, tigupost jt.) ning ei nõjatunud ainult mobiilidele kui enim eelistatud kommunikatsioonikanalile. Ülejäänud 35% kampaaniatest võimaldasid osalemist vaid lühisõnumi teel. Minu soovitus sarnaste kampaaniate planeerijatele on, et kui tegu pole väga spetsiifilise osalemise tüüpolukorraga, siis võib julgelt kasutada kõiki kanaleid, et kampaanias osalemist mitte asjatult piirata.

Usun, et need kolm fakti ja soovitust lubavad kõigil tarbijamängude planeerijatel paremini osalusnumbreid prognoosida. Olgu lõppkommentaariks veel öeldud, et I-Touch omab ühendusi 95 operaatoriga üle maailma ning jõuab seega 400 miljoni lõppkasutajani. Lühikokkuvõte kampaaniast on hispaania keeles, muide, üleval ka siin.

ZDNeti andmetel plaanib Nokia varustada oma 60. seeria nutitelefonid Symantec Mobile Security anti-viiruse programmiga. Tarkvara on kujundatud selliselt, et ta kaitseks telefone viirusrünnakute eest, hoidmaks ära inimeste poolt telefonidesse salvestatud info kadu. Eriti tundlikud viiruste koha pealt on telefonid, millel on palju arvuti-laadseid omadusi, näiteks e-maili ja veebi võimalused.

Ehkki telefoniviirused on kiireltarenev valdkond, leiavad Nokia eksperdid, et enne 2008. aastat ei tohiks tõsiseid viiruseusse veel kohata. Nokia sõlmis Symanteciga kaheaastase koostöölepingu, mille tulemusena peaks valmima eelpoolkirjeldatud mobiiltelefoni viirusetõrje programm, samuti 2008. aastal. Tahes tahtmata tekib küsimus, kas (Nokia) ekspertide arvamus, et mobiiliviirused enne 2008. aastat levima ei hakka on tingitud sellest, et plaanitav programm enne valmis ei saa?

Järjekordne nädalavahetus toob kaasa autosõidu Tartust kodu poole, nii juhtus ka sel reedel. Nagu tavaks on saanud, leidub linnast välja sõites tudengi(tüdruku)test hääletajaid, aga kelle pealevõtmiseks auto lootusetult rahvast täis on . Otsustasin siis teha kiirelt midagi kasulikku, võtsin oma läpaka ja asusin SMS-pöidlaküüdi teenuse kallale.

Natuke progemist ja Võrru jõudes on mu teenuse tehniline pool valmis. Seni kuni teised toidupoes reedesele õhtule kohaseid vedelikke lunastamas käisid, kasutasin ma wifi võimalust ja tegin Igaühe M-Äris dünaamilise vastussõnumiga teenused. Järgmisel päeval veel natuke testimist ja välja kukkus päris väikese ajakuluga järgmine teenus:

• Kui sul pole sõidukit, aga tahad kuhugi odavamalt/kiiremalt sõita, saada numbrile 1311 sõnum TELLI AUTO LÄHTEKOHT SIHTKOHT. Nii saad vastussõnumina sõidukite omanike kontaktandmed - edaspidine suhtlus ja kokkulepe juba teada-tuntud kommunikatsioonivahendite kaudu.
• Kui sul on (pool)tühi auto, siis ära raiska bensiini, vaid saada numbrile 1311 sõnum TELLI REISIJA LÄHTEKOHT SIHTKOHT KONTAKTINFO. Kui veab, saad endale reisija, kes võib osa sinu sõidust finantseerida. Ehk leiad endale isegi mõne uue tutvuse .
• NB autojuhid! Teie kontaktinfo on saadaval 24 h jooksul peale sõnumi saatmist.
• Üks sõnum maksab vaid 5 krooni.

Et teenus tõeliselt toimiks, peab ka väikestviisi promo tegema. Ära karda sõpradele Mobi blogist ja uuest teenusest rääkida

Head reisi!

Nagu paarile inimesele lubasin, panen siia üles tänahommikuse E-Riigi Akadeemias Albaania delegatsioonile peetud ettekande slaidid.

Rääkisin seal veidi sellest, miks meie arvates mobiilsed avalikud teenused olulised on, siis sellest, missugused on Eesti parimad praktikad (alates m-parkimisest ja m-piletist, kuni eksamitulemuste SMSi, m-klassijuhataja ja m-naabrusvalveni), ning lõpuks m-Tartu näitel sellest, kuidas jõuda toimivate m-riigi lahendusteni.

Näitasin ka videolõikke - need on endiselt kättesaadavad siin.

Lähinädalatel proovime Mobi veebilehele püsti saada ka spetsiaalse ingliskeelse m-riigi lahendusi, uudiseid ja viiteid käsitleva sektsiooni.