M-aailm

Sellise sooviga tuuakse tellitud toit lauda ühes Tallinna kohvikus, mis mulle järjest enam meeldima hakkab. Kui muidu tundus see veel-ühe-tavalise-kohvikuna, siis eelkõige see lause pani mind tundma, et olen erilises kohas, kus minust hoolitakse ning tulen siia ikka ja jälle kui Tallinnasse satun. Seega - piisab ühest väikesest pisiasjast, et tekitada mulle positiivne emotsioon ja neile jälle üks lojaalne klient.

See pani mind mõtlema, et igasuguste sms-teenuste puhul kehtivad samad reeglid, mis traditsioonilistegi teenuste puhul. Lühisõnumite kasutamine kanalina teenusepakkuja ja kliendi vahel ei ületa enam mõnda aega tehnikaajakirjade ega ka potentsiaalsete kasutajate endi uudiskünnist. Sestap on oluline mitte unustada põhitõdesid ja tuletada endale meelde, et vaid esimest korda teenuse kasutamisest saadud positiivne kogemus ja hea tunne tekitavad püsikasutajaid ning seeläbi edukaid teenuseid.

Teistest tõusevad kõrgemale vaid põnevad ja tarbijale keskenduvad lahendused. Mitmel puhul on seda reeglit juba järgitud ja need lühisõnumiteenused on olnud plahvatusliku osavõtuga nagu Lauri ja Janeku varasematest postitustest lugeda võib. Nutikust!

Üks lihtne ja mõnus tähetede kogumisel põhineva kampaania mõte. Toote pakenditesse on peidetud igasuguseid tähti, kohe selliseid mõnusa suurusega tähekaarte - mida on mõnus (õlleklaasi taga?) ritta sättida.

Toote ostja ülesandeks on:

a) koguda tähtedest kokku käesoleva kampaania reklaamlause ja see SMS-ga teele saata (automaatselt saabuv vastussõnum annab teada kas pakutu osutus õigeks).

b) kui vajalikke tähti kuidagi kokku ei saa, siis on tarbijal võimalik lahendada ülesanne uue hüüdlause pakkumiseks brändile.

Parimale pakkujale muidugi auhind ja kui lause tõsiselt geniaalne on, siis pääseb ka reklaamiagentuur kerge vaevaga Näiteks, kui kogutud on ainult tähed u,u,u,u,a,a, siis äkki osutub ka hüüdlause “auu-auu” õiges kontekstis väga sobivaks.

SMS-teenuste pakkujaid ühendav Inglismaal tegutsev katuseorganisatsioon 160Characters.org on välja mõelnud Industry Villiani (Tööstusharu Kaabaka) auhinna, mis antakse ettevõttele, kes kõige rohkem turu arengule kahju teeb.

Juba mitmel korral järjest on selline auhind läinud neile, kes mobiiliturunduse häid tavasid rikuvad.

Oma klientidele kordame sageli, et hea m-turundus ei ole SMS-masspostitus täiesti juhuslikele numbritele. Sõnumite hulgisaatmine töötab siis, kui järgitakse järgmiseid reegleid:

a) inimene on saatjale oma telefoninumbri ise andnud (olles organisatsiooni, klubi, püsikliendiprogrammi liige)
b) sõnumi saajale on üheselt selge, kes talle selle teate saadab,
c) sõnumi sisu ise on meeldiv, ning
d) edasiste sõnumite saamisest on soovi korral lihtne loobuda.

Viimaste Riigikogu valimiste eel saatis üks mobiilioperaator ühe temaga seotud portaali klientidele SMSiga ühe erakonna valimissõnumi. Inimesed said kurjaks ning mobiilioperaatori juht sai televiisorisse ja ajalehte ning sellega lugu lõppes. Sellest kirjutasin lähemalt siin, nagu ka sellest, missugused on maailmast silma jäänud parimad praktikad, kuidas erakonnad mobiilseid vahendeid kampaaniates rakendavad. Toimivaid ja m-turunduse häid tavasid austavaid võimalusi on palju.

Uued valimised on ukse ees ja välireklaam on keelatud. SMS-turundus oma personaalsuse, meeldejäävuse ja teate edastamise kiirusega on end ettevõtetele tõestanud. Eesti ettevõtted on viimase paari aasta jooksul leidnud mitmeid võimalusi, kuidas m-turundust enda jaoks nutikalt ja häid tavu austades tööle panna. Ootan huviga, kas need valimised on esimesed, kus näeme sama ka erakondade poolt.

Augusti eelviimasel nädalavahetusel toimus taas Eesti Karikavõistluse V etapp autoorienteerumises. Olen oma kolleegiga Mobist teist hooaega osalemas. Mind on asja juures just paelunud tehnika suur roll antud ala juures.

Kuigi kasutame täiesti tavalist tänavaautot, on meil alati abiks olnud täiendav lisavarustus: arvuti, LCD-monitor, GPS ja mobiiltelefon. Arvuti põhiülesandeks on kaardilugeja ja piloodi kõrvadele muusika valimine, samas on tal ka palju täiendavaid ülesandeid. Näiteks on arvuti ainuke meist kolmest, kes teab alati, kus me asume - seda tänu GPS-i abile. Lisaks saab arvuti GPS-ilt infot jooksva kiiruse kohta ning teeb meie eest ära kogu matemaatika, mida autoorienteerumise juures on väga palju. Kui autoorienteerumise algusaegadel Eestis oli ka etappe, kus sellised abivahendid olid keelatud, siis hetkel võtab tarkvara ja tehnika seadistamine võistlemisega umbes sama palju aega.

Ka korraldajatele on tehnikast suur abi. Näiteks kasutatakse võistlejate aja fikseerimiseks SI (sport ident) seadmeid, kus igal võistlusautol on unikaalne “võti”, mille kohalolek fikseeritakse pulga asetamisel lugemisseadme juurde. Lõplikud tulemused selguvad info lugemisel arvutisse ja töötlemisel vastavalt raja legendile.

Kuid siiski on autoorienteerumine rohkem osalejatele ja vähem kaasaelajatele. Mulle tundub, et selle põhjuseks ei ole see, et ala oleks ebahuvitav või keeruline. Probleem on pigem jälgitavuses. Kui rallispordis on jõutud niikaugele, et on jooksvalt võimalik jälgida ralli hetkeseisu, siis orienteerumises selgub lõplik pingerida alles peale sõidu lõppu ja andmete töötlemist. Vaevalt, et jalgpalli viitsiks keegi vaadata, kui mängu seisu otsustaks näiteks kohtunik peale mängu lõppu ja arvesse ei läheks mitte väravad vaid kohtuniku subjektiivne arvamus.

Autoorienteerumises on tegelikult kogu info elektrooniliselt ju olemas, SI-seadmed teavad vaheaegu, autodes olevad GPS-d jooskvat asukohta ja aega. Puudub vaid ühendus mobiiltelefoniga, mis info serverisse transpordiks ja jälgitavaks teeks.

Kui Tartus on juba aasta algusest kasutuses m-naabrusvalve, mille abil politsei saab linnakodanikke vajadusel teavitada, siis Londoni politseil hakkas sarnast süsteemi testima nüüd, pärast õudusttekitavaid pommirünnakuid. Daily News kirjutab, et londonlastel on võimalus enda telefonile ja/või e-mailile tellida uusimat infot, mis puudutab terrorirünnakuid. Loodetavasti osutub see efektiivseks teavituskanaliks.

Huvitavate lisaväärtusteenustega tuntust kogunud Google on juba mõnda aega tagasi teinud valmis ka toreda SMS otsinguteenuse. Teenuse lühinumbrile võib saata küsimuse vormis päringuid ja vastussõnumina saadetakse vastus - mitte link mõnele veebilehele.

Huvitavaks muudabki süsteemi tema intelligentsus - teab eesti presidenti ja rahvaarvu, isegi arvutada ja teisendada oskab (proovige: five times seven kilometers in miles).

Siiski on siin ka veel mõned agad - teenus töötab ainult USA’s ning inglise keeles. Eestikeelse toe lisamine käiks tõenäoliselt veel üle jõu, aga täiesti teostatav peaks olema idee Google’i teenus Eestisse tuua näiteks Igaühe M-äri kasutades. Täpsemad juhised jäägu lugejale mõtlemiseks, aga alustada võiks siit.

Adrants ütleb ühes oma arvamusloos üsna otse välja, et turundus on valdkond, milles tegutsejatel on niinimetatud corporate blogide pidamisest nii palju võita, et on viga seda mitte teha.

Tegemist on arvamuslooga ning erinevaid arvamusi on teatavasti alati täpselt sama palju kui arvajaid. Minu enda vaated lähevad tekstiga aga üsna paljuski kokku, eriti kui jätta kogu blogindusega seonduv trendihullus hetkeks kõrvale ning vaadata asjade sisu.

Mobis kirjutab igaüks M-aailmas sellest, mis talle korda läheb ja mida asjadest arvab. Näete, sellised me siis olemegi! Ühe ja teise reklaamiagentuuriga (ning tegelikult iga uue ettevõttega) kokku puutudes, oleks minu jaoks väga huvitav piiluda sama moodi mööda firma lahti kirjutatud ametlikust visioonist ja näha seda mida sealsed inimesed mõtlevad. Mõned agentuurid saadavad meile regulaarselt oma uudiskirja ning tänu sellele on minu jaoks ka nende meeskonna nägu palju selgepiirilisem. Ja olgem ausad, paljud valikud, sealhulgas olen kindel, et ka koostööpartneri valik, langetatakse tegelikult “näo järgi”.

Lisaks inimeste tutvustamisele proovime me M-aailma veergudel filosofeerida teemadel, mis meie tegevusega haakuvad. Teeme seda selleks, et meie partnerid saaksid aimu, kuidas me näiteks suhtume sms-masspostitusse ning mida arvame kõnepõhiste tehnoloogiate kasutamisvõimalustest tarbijakampaaniates. Sama moodi oleks minu jaoks väga põnev lugeda, millised mõtted on meie tuttavatel firmadel näiteks seoses oma ärivaldkonnaga, erinevatele sihtgruppidele turustamisega või miks mitte ka auhinnakampaaniate korraldamisega.

Loodan, et selliseid ajaveebe tekib lähitulevikus ning need saavad olema põnevad ja omanäolised - palju rohkem mõtteid saaks igatahes vahetatud ja uusi ideid genereeritud. Vaadake järgi, reklaamiagentuuride seltskonnast on nemad juba otsa lahti teinud.

Turundusalaseid tekste ning erinevate selle ala tuntumate tegijate arvamusi lugedes räägitakse mobiiltelefonist tihti kui uuest revolutioonilisest turunduskanalist ja kohati pannakse neile tehnoloogiatele isegi liigseid ootusi. Selgelt aga tunnustatakse SMS-i kui kanali spetsiifilisi eeliseid teiste ees - ajakriitilisus, täpne sihitus ning personaalsus.

Selles kontekstis on põnev lugeda uudist hiljuti USAs läbi viidud uuringu kohta, mis räägib sellest, et
ka USA on lõpuks SMS-turunduse jaoks valmis.

Ameeriklased konstateerivad, et “võimalus lühisõnumite abil kliendigruppidega suhelda on selgelt wireless-tehnoloogia väärtust tõstev näitaja”.

Tuleb vaid tõdeda, et Euroopa koos ülejäänud maailmaga on kõike seda konstateerinud juba aastaid ning ka valmisolek uusi tehnoloogiaid rakendada paistab olevat saavutatud juba tükk aega tagasi.

Fujitsu arendas välja pirni, mis saadab SMS’i kui ta läbi põleb.

Pirn saadab läbi maja elektrivõrgu signaali internetti ja majaomanik saab SMS’iga teate, näiteks et “Osta koju tulles uus!”. Pigem on mõttekas sarnast tehnoloogiat kasutada ikka valvesüsteemide haldamiseks ja muude kriitiliste süsteemide jälgimiseks, või mis?

Kui J. Paul Peter, Jerry C. Olson ehitavad oma raamatus Consumer Behaviour & Marketing strategy üles nö. tarbijakäitumise ratta teooria, eristavad nad selle ühe tugitalana tarbija kognitiivset kui ratsionaalsele mõtlemisele üles ehitatud reaktsiooni ja afektiivset kui emotsionaalsele meeleseisundile tuginevat reaktsiooni reklaamile. Sellest tulenevalt peaks olema vastav fookus ka igasugusel nende kahe inimeste rühma suunas teele saadetud turundussõnumitel.

Turunduse alal on rohkem- ja vähem teaduslikke uuringuid, mis lahkavad erinevate sihtgruppide reklaamidele reageerimist, tehtud päris ohtralt. Üks värskemaid teaduslikke uuringuid, mis Peteri ja Olsoni teooriaga haakub, ilmus just Washingtoni ülikooli poolt.

Uuringu tulemusena väidavad läbiviijad, et inimeste puhul, kes suhtuvad reklaamidesse ja igasugusesse turunduskommunikatsiooni pigem skeptiliselt (arvates, et see on niikuinii üks valetamine ja inimestega manipuleerimine), toimib paremini just emotsioonidele rõhuv sõnum. Põhjuseks tuuakse, et nende inimeste puhul tekitab emotsionaalne alatoon üsna aktiivse reaktsiooni ning ei jää seega tähelepanuta.

Tihti lausa kirurgilise täpsusega suunatud mobiilireklaami vallas on tihti kummalisel kombel levinud arvamus, et oma eesmärgi täidavad vaid väga informatiivsed sõnumid. Nagu selgub ei tohiks aga unustada ka emotsionaalset poolt ning miks mitte oma klientidele vahepeal niisama palju õnne sünnipäevaks soovida.