TechNewsWorld kirjutab, et AOL katsetab USAs uutmoodi WAP-mobiiliotsingut, mis lubab otsida kogu veebist, mitte ainult WAP-lehekülgede hulgast.
Ka tavalistelt veebilehtedelt saadavad tulemused on vormindatud mobiili ekraanile sobivaks ja ka kõik lingid on aktiivsed. Minu arvates oleks see ka Eestis igati teretulnud teenus.
Kuuldavasti kasutatakse mobiilipositsioneerimist edukalt 112-numbrile tulnud kõnede asukoha määramisel. Miks mitte tulevikus kasutada sama asja ka kuritegude avastamisel? Näiteks võiks positsioneerimisest kasu olla maakohtade väikepoodide või tanklate varguste avastamisel. Kuidas?
Idee selline: valve alla lülitatud poest või muust varaste ihalduse all olevast objektist liigub informatsioon sissemurdmise kohta lisaks turvafirmale ka mobiilioperaatorini, kes registreerib kõik selles piirkonnas olevad mobiiltelefonid ning jälgib nende telefonide liikumist peale kuriteo toimepanemist mõnda aega.
Kuna reeglina ei jää suli pikalt oma “töökoha” juurde peatuma ja põgeneb sealt kilomeetrite kaugusele - sellega oleks äkki võimalik kahtlusaluste ringi koomale tõmmata?
Järgmisena saaks kahtlusaluste nimede kohta riiklikest andmebaasidest päring teha - ning on täitsa võimalik, et sõelale jääb mõni piisavalt tumeda minevikuga tüüp, keda tasub kinni püüda ja lähemalt küsitleda.
Kino ja kohtingud on juba ammusest ajast käsikäes käinud. Mõlemi sisu on põhiplaanis samaks jäänud, ehkki kino on tehnilistes detailides edasi arenenud. Äkki astuks sammu edasi ka kohtingu tehnilistes detailides. 
Asi võiks toimida nii, et ostes kinopileti (ehk olles “aktiivne kohtaja”) saad soovi korral kohe ka paar kontatki, kes sooviks sinuga kinno tulla. Sõltuvalt tehnilisest lahendusest ja “passivse kohtaja” soovist saad kas kohe nime-tel numbri või kontakti algatamise võimaluse läbi SMS-i/helistamis-koodi.
“Passivsed kohtajad” saavad ennast regada kino veebilehel ja kinos, märkides ära niipalju infot kui soovivad enda kohta avaldada ja kas nad soovivad olla konkreetse filmi pimekohtaja või selle, et vaadatav film pole nii tähtis 
Mõnus, mugav ja põnev, kas pole?
Kas teadsite, et on olemas ka telefoniraamat, mis töötab tagurpidi? See tähendab, et saab otsida numbri järgi selle omanikku?
119-l on juba hea mitu aastat töös teenus, mulle abil saab saata telefoninumbri SMS-lühisõnumiga lühinumbrile 119 ning vastuseks tuleb numbri omaniku nimi.
Olen teenuse aktiivne kasutaja, sest tihti on olukordi, kus pole võimalik telefoni vastu võtta ja hiljem leiad, et tegemist on sinu telefoni jaoks tundmatu numbriga, aga enne tagasi helistamist tahaks teada, kellega tegu. Kui vaid mõned inimesed oma numbreid ei salastaks
Teenust saab ka veebis tasuta testida.
Mõni nädal tagasi pani kodanik Andrus Kallastu otsedemokraatiaportaali TOM üles ettepaneku riigiasutustele hakata lisaks teistele suhtluskanalitele (telefon, e-post) ka Skype-i kasutama.
Skype-i juurutamise protsess on tegelikult imelihtne ja võtab aega vaid 15 minutit. Mida siis ametnikul teha tuleks?
Esiteks tuleks minna lehele www.skype.com, registreeruda kasutajaks ning installeerida Skype programm arvutisse. Ajakulu: max 10 min.
Ning teiseks, panna äsjatehtud skype-alias asutuse koduleheküljele kontaktandmete leheküljele üles, et kodanikud seda näeksid ja soovi korral ametnikuga seda kanalit pidi ühendust võtta saaksid. Ajakulu: max 5 minutit.
Kokku 15 minutit.
Linnar Viik kommenteerib:
“Ma ei näe Skype kasutamises riigi ja kodaniku vahelises suhtluses ega ka asutusesiseses kasutamises mingeid probleeme. Seda enam, et suurem enamus riigiasutusi kasutavad juba praegu sisemiseks (ja ka asutustevaheliseks ning riigi-, ja erasektori koostööprojektieds) erinevaid teavitustarkvarasid”.
—
Kuna igale TOMi laekunud ettepanekule on riigi esindajatel seadusega pandud kohustus vastata, siis laekuski mõni aeg hiljem sinnasamma Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametniku ametlik arvamus:
“Skype kasutuselevõtt annaks meile:
1. klienditeeninduse täiendava kanali, mida saab kasutada kodaniku ja riigi vaheliseks suhtluseks;
2. kanali asutuste sisemiseks suhtluseks, eelkõige filiaalide ja allasutuste vahel;
3. kanali suhtlus koostööpartneritega (konverentside teenused, lisaks soodsad kaugekõned).”
Just.
“Riigiasutused on võimelised Skype’i vastu võtma küll. Internetivalmidus on peaaegu kõigil ametnike käsutuses olevatel arvutitel. Paljudes asutustes on juba kasutusel vahetu sõnumiside, ka kõnet vahendav suhtlus- ja teavitustarkvara. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidas oma hiljutisel arvutihankel silmas internetitelefoni tehnilisi vajadusi soetades kõik arvutid kõlarite ja mikrofonidega.”
Väga hea!
“Oleme Skype’i ka katsetanud, selle näiteks olgu Maksu- ja Tolliameti infotelefoni testrakendus käesoleva aasta märtsikuu jooksul. Tehniliselt rakendus toimib ning eestindatud versiooniga jäid kasutajad igati rahule”
Super!
Aga siis:
“Reeglina ostetakse elektroonilise side teenuseid (sh kõneside teenus) avaliku konkursi korras ja kohandatakse vastavalt erivajadustele, kõneside teenuse osas näiteks erinevad lühinumbrid, abonendid, asutused jms. Skype’i seni pakkujate hulgas olnud pole”
Hmm!
Linuxit pole ka teadaolevalt Eesti riigile operatsioonisüsteemide pakkujate seas olnud. Kas sellepärast kasutataksegi Microsofti?
Kas MSNi suhtlustarkvara kasutamise peale ikka korraldati riigihange? Miskipärast ei ole näinud sellist hanget riigihangete registris.
“Kuid kõigepealt ootame ära Skype’i rakenduse ettevõtteversiooni.”
Ettevõtteversiooni? Kas MSNi puhul ikka kasutatakse “ettevõtteversiooni”? Mille Microsoft ise tarnis ja kõikidesse riigiasutuse arvutitesse paigaldas? Ja mis võimaldab kasutada ID-kaardi abil autentimist ja muud sellist?
—
Eesti e-edu taga on olnud meie söakus võtta ette julgeid samme ja kiiresti tegutseda.
Muidu ei oleks meil m-parkimist, sedasama TOMi, valituse elektroonilist istungisüsteemi, ID-kaarti ja paljut muudki, mida teised riigid endale eeskujuks toovad.
On väga lihtne leida põhjendusi miks midagi ei saa teha. Hoopis raskem on astuda esimene samm, et midagi ära teha. Seni on meil selleks julgust jätkunud.
Kas tõesti on meie avalik sektor oma julgust ja uuendusmeelsust minetamas?
M-Tv all ei mõtle küll ammu loodud ja igati poppi muusika kanalit vaid uut võimalust mobiiliga telekat vaadata. Asja, tõsi küll, hakatakse küll alles pakkuma vaid USA’s. Lingi leidsin järjekordselt enda lemmikust ajaveebist Gizmodo .
Ajast-aega on inimesed tahtnud teada, missugune näeb välja tulevik. Küll on seda arvatud lugeda saavat taevatähtedelt, küll linnulennult, küll kohvipaksult. Ennustajaamet on ikka olnud au sees, aukartusega on silmitsetud kristallkuuli ja igasuguseid musta ja valge maailma elemente.
Tehnilised lahendused muutuvad, inimlik uudishimu ja ebakindlus jääb.
Mobiilsel ajastul võib oma tänasest õnnest teadlikuks saada juba varahommikul… et siis kas vastavalt kergel sammul tööle kepsutada või kartilikult mööda nurgataguseid luurida.
Sest et… õh õudust, mis saab, kui ühel hommikul tervitab sind telefonist kaart “vikatimees”?
Viimasel ajal meediat jälgides olen täheldanud nii mõndagi, mis on uus, põnev, veider, mõtlemapanev ja seotud mobiiliga.
Üks omamoodi “veidra” kategooriasse kuuluv on Eesti Energia “innovatiivne” plaan hakata elektrikatkestustest inimesi postkaardi teel teavitama. Ma ei tea, võibolla olen ma ise mobiilialastest võimalustest nii pimestatud, et muudeks alternatiivideks silmi ei ole, ent sellegi poolest tundub see olevat samm tagasi, mitte edasi. Eesti Energia ise põhjendas seda valikut Skandinaaviamaade mobiilialaste teavituste ebaefektiivsusega. Peamiseks põhjuseks on see, et inimesed vahetavad sageli mobiilinumbreid ja seega võib sõnum mitte pärale jõuda (kas ka pärast seda kui numbrid enam ei liigu?)
Just sellised teated (kindlasti rohkem kui reklaamteadanded) võiksid selleks soovi avaldanud inimesteni läbi mobiili jõuda. Ka võiks SMS-i abil teavitada liiklusmuudatustest, saata inimestele meeldetuletusi lipu heiskamise kohta või siis, kui nende maja projekteerimistingimused Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Ehituse osakonnas on valmis saanud.
Kategooriasse “uus ja huvitav” kuuluv oli 11. juuli Tartu Postimehe esikaanelugu sellest, kuidas Sihtasutus Tartumaa Turism tellis OÜ-lt Positium koostöös Tartu Ülikooli geograafia instituudiga uuringu turistide liikumisest Tartus. Kusjuures signaali turistide liikumise kohta annab nende taskus olev mobiiltelefon. Mobiilipõhiseid geograafiauuringuid on Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetooli hoidja ja üks OÜ Positium omanikest Rein Ahas koos oma kolleegidega teinud juba kolm aastat ja põhiline tähelepanu on suunatud inimeste ruumikasutuse analüüsile. Mobiili omanikuga tehakse leping ja seejärel jälgitakse ning analüüsitakse positsioneerimise abil tema käitumist ajas ja ruumis.
Kui seni on m-teenused suuresti toimunud marsruudil riik-kodanik, siis näib et juurde on tulemas ka üha rohkem asju suunas “riik-kodanik-riik” ja “kodanik-riik-kodanik”?
Tundub, et Mobil on ICANNis (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) salajane pooldaja - hiljuti kiideti heaks .mobi tipptaseme domeen (tipptaseme domeenid on ka näiteks .ee ja .com), mis mõeldud spetsiaalselt mobiilsetele seadmetele suunatud lehekülgede esitamiseks.
PCMag kirjutab, et esimesi külastusi .mobi lõpuga aadressile saab teha millalgi 2006. aastal kuid see ei takista edumeelsetel ettevõtetel juba praegu loomast selliseid lehekülgi, mis oleksid optimeeritud mobiiltelefonidele ning pihuarvutitele. Jääb üle ainult loota, et domeen ka sihipärast kasutust leiab.
Praegu tuleb kolida Saksamaale ja hakata T-Mobile kliendiks.
T-Mobile nimelt on Euroopas esimene, kes pakub tasuta mobiilinternetti. Nende teenus Web`n`walk on praeguseks jõudnud Saksamaale ja Austriasse, veel aasta jooksul peaks teenust nautida saama ka Suurbritannia, Holland ja tsehhid. Viie aasta jooksul soovitakse tuua tasuta internet kõigi T-Mobile telefonideni.
Web´n´walk kasutamiseks sobivad hetkel 4 mobiiltelefoni: Sidekick II, MDA compact, Nokia 6680 ja uus SDA mudel.
Telefonidel on parem klaviatuur ja suurem värvidisplay. SDA, mis alles turule jõuab, on varustatud kiire interneti brauseriga ja muude toredate asjadega
Millal Eesti operaatorid järgi tulevad?