Samsung patenteeris meetodi kuidas tühistada saadetud SMS sõnumeid. Kui saatja arvab, et saadetud sõnum ei olnud siiski piisavalt viisakas või sõnum sai saadetud kogemata on tal võimalus saata kustutamis käsuga SMS, mis eelnevalt saadetud sõnumi saaja telefonist kustutab. Kasu on sellest ainult siis, kui saaja pole jõudnud sõnumit lugeda. Lähemalt saab patendiga tutvuda siin.
Ühe välismaalt silma jäänud toote promoidee edasiarendus: mingil moel jagatakse (lihtsalt või seotud registreerimisega) A5 või A4 formaadis kleepuvaid reklaamlehti, mida saab hõlpsasti riietele (enim sobivalt T-särkidele) kleepida (ja mis samas ka riideid rikkumata sealt eemalduvad).
Reklaamlehel on 2/3 suuruselt bränd, mida reklaamitakse ja 1/3 suuruselt selle reklaamlehe omaniku unikaalne number.
Kampaania mõte seisneb selles, et inimesed peaksid SMS-ga ära saatma võimalikult suure arvu erinevaid numbreid, mida nad inimeste seljas näevad. Parimate võitudega saavad pärjatud need inimesed, kelle numbrit on erinevate inimeste poolt kõige rohkem saadetud (ehk kes on brändi kõige paremini tutvustanud). Lohutusauhinna teenivad välja ka need, kes usinasti SMS-e saatnud on.
Põhiideele saab igasuguseid vahvaid vidinaid juurde lisada. Näiteks, et registreerimisel peab oma numbri saaja andma ka oma (hüüd)nime ja soovi korral ka telefoni/msn-i/… Nüüd toimiks see ka tutvusmisvahendina - näed tänaval kena neidu/noormeest ja saadad tema särgil oleva numbri SMS-ga teele. Vastussõnumiga saad aga juba temast rohkem teada ja võid kasvõi juurde astuda ja nimepidi tervitada 
Või saad koguni telefoni tema taustapildi… Jaah, seda mõtet saab arendada ja kasutada oma kampaanias just sellisel keerukustasemel nagu mõistlik tundub.
Uskumatu, aga tõsi - mehed veedavad rohkem aega mobiiliga rääkides, kui naised!! Käesoleva aasta maikuu viimasel päeval avalikustas USA üks suuremaid telekomifirmasid Cingular Wireless
oma uuringu, mille kohaselt on mehed 35% mobiilsemad kui naised. Kusjuures see protsent on aastaga enam kui kahekordistunud.
See on juba järjekorras viies uuring, mille kohaselt mehed esirinnas on. Sellesama uurimuse kohaselt kulub meestel ühes kuus keskmiselt 571 minutit ning naistel kõigest 424 minutit, et asjad aetud saaks. Uurimus näitab ka seda, et mehed ja naised kasutavad traadita telefone eri eesmärkidel. Ligi 82% naistest kasutab mobiile selleks, et rääkida perekonnaliikmete ja sõpradega, meestest teeb seda aga vaid 62%. Samas, kulub meestel kaks korda rohkem aega ärikõnede tegemiseks, kui naistel. Uurimus kaasas ka kodutelefonide kasutamist, kus naised on jätkuvalt esikohal, kuid mehed trügivad esikohale üha lähemale. Uurimuses küsitleti 1021 täiskasvanut.
Mina vaataks tulevikus ette, keda te lapsehoidjaks valite…;)..juhul, kui teil lapsed on. USAs on turgu vallutamas mobiilne lapsehoidja ehk siis real time pilt lastele isegi siis kui vanemad on kaugel, kasvõi teisel pool maailma. Muidugi mina isiklikult ei oskaks öelda, kas ma ikka jääks sellele 100% lootma? Lihtne küll, et vanem oleks neile kogu nähtaval…jaa, see vast hoiaks ära selle, et lastel niivõrd palju igatsust ei tekiks. Viimane ongi vast päris väikeste laste puhul määrav. Aga palgake ikkagi lapsehoidja…ka . Ühesõnaga - lastele kogu aeg emme-issi pilt taskusse? Ei ole halb variant…vähem pisaraid..
Algamas on üks kurnavamaid rallisid WRC sarjas üldse - Kreeka etapp. Kuumus, kitsad käänulised teed, hingemattev tolm ja suurte kivide tõttu purunenud rehvid võiksid iseloomustada seda rallit kõige ilmekamalt. Seega oleks siinkohal põhjust rääkida ka asjadest, mis pealtvaatajatele nähtamatud, ehk siis tehnoloogiast, mis kogu üritust toetab.
Sageli arvatakse, et WRC ralli on üks mõttetu metsas liiklemine (tõsi, keskmised kiirused aeglasematel rallidel on 50 km/h ringis). Nii sõitjatele kui organisaatoritele on ralli tõsine väljakutse. Erinevalt näiteks Vormel 1 etapist, peab igal WRC osavõistlusel kogu kõrgtehnoloogilise infrastruktuuri igal korral üles seadma (seda tehakse vaid mõne päevaga) ja pühapäeva öösel uuesti kokku pakkima ning järgmisele rallile lähetama.
Rallisid peetakse sageli väga väheasustatud piirkondades ja rasketes maastikutingimustes, mis seab omad piirangud info- ja andmeedastuse vallas. Kuigi GSM mobiilside võib olla kättesaadav ning võimaldab teha kõnesid, ei pruugi andmeedastuseks vajalikud teenused, nagu GPRS, olla kasutatavad, rääkimata veel vähe levinud 3G teenustest. Öeldakse, et WRC auto sõidab samal määral informatsiooni kui bensiini pealt - iga WRC meeskonna auto genereerib ühe kiiruskatse jooksul umbes 1 MB telemeetriaandmeid, mis laetakse alla autodelt iga kiiruskatse lõpus ja edastatakse kohe meeskondadele ja organisaatoritele.
WRC sarja ajavõtusüsteemide, interneti jpm vajaliku tehnika varustamisega tegeleb Inmarsat. Ralli peakorter (Rally HQ), teenindusala (Service Park) ning kiiruskatsed on ühendatud VPN (Virtual Private Network) ühenduse kaudu kesksesse süsteemi, kasutades selleks spetsiaalseid Inmarsat’i terminale ja lahendusi. Kogu süsteem toimib tänu satelliitsidele ja seepärast on WRC etapid asukohast sõltumatud.
Ralli jälgitavuse tõstmiseks võetakse üha enam ette samme reaalajalise sisu viimiseks pealtvaatajateni ning mobiiltelefonid on kujunenud selles vallas tuleviku prioriteediks. International Sportsworld Communicators (ISC), mis toetab WRC’d ja Premium TV lõid aastal 2003 käed, et WRC jõuaks tulevikus rohkemate inimesteni. Tulevikunägemused on PTV poolelt küll väga mobiilsed:
PTV is now determined to move forward its mobile strategy, especially when taking into consideration the lack of live information available to spectators. PTV is already planning to launch a WAP-based video service and a mobile ready version of its split time Java applet in time for the start of the 2006 championship.
Aga kuni nad oma lubadusega hakkama saavad võib rallitulemused mobiiltelefonile saada siit.
Viited:
Juba tükk aega olen mõelnud sellest, kas sellisel kandilisel ja lohiseval süsteemil nagu meditsiin, võiks kuidagi kasu olla mobiilsest andmevahetuse võimalusest. Ja ennäe: on teisedki inimesed selle peale tulnud!
Nimelt kasutatakse mõnel pool mobiili avariipaigal toimunust andemete (ka piltide) edastamiseks - mis abistab suuresti haiglasisest ettevalmistust kannatanu saabumiseks.
Mitmed turundusraamatud räägivad hinnastamise peatüki all sellest, kuidas ideaalis ei ole tarvis ajada taga õiglast vaid selget hinda. Kõlab veidi kardinaalselt, aga mõte on lihtne ja selge - tarbija jaoks on esmatähtis aru saada, kuidas teenuse hinnaskeem toimib ja alles peale seda hakkavad ratsionaalsemad meie hulgast konkreetset hinnanumbrit saadava kasuga võrdlema.
On väga lihtne aru saada, et väike suhkrukringel maksab kuus krooni. Kui ma tahan saada ühte või mitut, korrutan ma kuus krooni kas ühe või mitmega ja loen tulemuse rahas leti peale. Hinnaskeemi mõistmise hetkel tekib mul tunne, et ma tean suhkrukringli ärist juba nii mõndagi ja ka kliendina säilib mul protsessi üle mingi elementaarne kontroll.
On vastupidi väga keeruline aru saada, et Elisa võrgust EMT kliendile helistamine maksab nii ja niipalju minut, Bravocomi kliendina kohaliku Tele2 kliendile helistamine, kes parasjagu roaminguga Soomes seikleb, maksab niipalju. Seejuures maksab vastuvõtja veel n-summa krooni igas minutis. (Välja arvatud muidugi EMT võrgust läbi Sonera võrgu helistamine, mis kuuldavasti vastuvõtjale enam ei maksa.) Hind on väga õiglane, sest igal sellisel kõnel jooksevad sõnad läbi erinevate infrastruktuuride ja arusaadavalt amortiseeruvad iga erineva kombinatsiooni puhul erinevad selle infrastruktuuri osad, aga tarbija on juba ammu käega löönud.
Tõstke käed, kes teab, kui palju maksab tema kõneminut tema enda operaatori võrku? Aga konkureerivasse võrku? Aga lauatelefonile? Aga mis siis saab kui ei tea kas see on Elioni või Tele2 fiksvõrk?
Vastavalt meie penetratsiooninäitajale saavad ca 90% meist iga kuu lõpus mobiiliarve ja minu kontrollimatu väide on, et täpselt sama paljudel arve saajatest pole aimugi kust selline summa saadud on?
Operatorid ise on muidugi asjast aru saanud ning hakanud hindu ühtlustama - “Kõikidesse võrkudesse x krooni”, aga lihtsatest hindadest ollakse veel kaugel.
Minu eilne ülesanne oli tegeleda kahe äärmusega - Skype out lubab maksta (nagu Karlsson ainult viieööristes) ei rohkem ega vähem kui 10 EUR korraga. Maksad ära, vaatad suhteliselt selgest tabelist, kui palju minut maksab, räägid kuni klõps käib ja ulatad neile uue kümne-eurose - selge nagu seebivesi.
USAs, Floridas asuv lauatelefon, kuhu hääl jõudma pidi, oli hinnastamise teine äärmus - tervelt paari tunni jooksul ei õnnestunud kindlaks teha, kas vastuvõtja peab maksma või mitte, kuna mitmete kohalike operaatorite arvates oli õiglane ka vastuvõtjat igal juhul maksustada, kuna pool juttu räägib ju tema.
Kogemuse võrra olen nüüd rikkam, õhtupooliku sain sisustatud ja jään huviga USAst arvet ootama, teadamata isegi, kas see üleüldse tuleb.
Kas arvate, et oma veebilehe kustutamisel kaob see lõplikult veebiavarustest?
Vale. Nimelt tegutseb internetis nö internetiraamatukogu, milles on salvestatud kronoloogiliselt aastast 1996 miljardid veebilehed ning on loodud võimalus igaühel külastada “vanasti” eksisteerinud veebilehti.
Veebiarhiiv asub aadressil http://www.archive.org/
Taolise kataloogi loomise eesmärgiks oli ära hoida interneti ja muu digitaalse materjali haihtumist minevikku ja säilitamist tulevaste generatsioonide tarbeks.
Näiteks on seal ilusti säilinud Mobi kõige esimene veebileht .
Napsterit mäletad? Jah, seesama failivahetuse pioneer, mida omal ajal modemi otsas istudes kirutud sai. Nüüdseks on ajad teised ning Napsterist on saanud programm, mis lubab üle interneti legaalset muusikat osta.
Nagu Maarja hiljutisest postitusest lugeda võis, on trend mobiilikasutamises tasuliste teenuste tarbimise poole. Paari päeva eest teatasid SonyEricsson ja Napster, et hakkavad koos töötama selle nimel, et järgneva aasta jooksul välja lasta telefon, mis sisaldaks võimalust muusikapoest endale lugusid osta ning koheselt ka kuulata. Huvitavaks teeb teate see, et eelmise aasta lõpus tegid sarnase avalduse internetis muusika müümise turuliider iTunes ning mobiilitootja Motorola, kellel aga reaalsed saavutused endiselt puudu. See teeb võitluse ootuste kohaselt suurel turul väga põnevaks. Kui siia veel lisada hiljutine uudis Nokia ning Apple plaanitava koostöö kohta vaba tarkvara vallas, siis on keeruline ennustada, mis kogu sellest asjast välja tuleb. Loodame, et kasutajatele midagi lihtsalt kasutatavat ning hästi toimivat.
Viited:
Juba kaks nädalat olen püüdnud tagajärjetult omavahel paaritada üle Bluetoothi SonyEricssoni P900 ja Toyota Priuse aju. Ikka ütles Priuse tõsine, kuid soojalt emalik naishääl “Bluetooth connection failed”. Loobusin, kuigi telefon põrnitseb iga kord pahaselt, kui auto temaga püüab peale Power nupu vajutamist bondingut korraldada.
Täna pidin peaaegu kraavi sõitma, sest tädi prius (nagu mu poeg auto interactive voice command simulaatorit kutsub) teatas korraga, et “Turning audio off. Incoming call. Press yes to acccept call.” Pidasin kinni ja vajutasin Yes. Tuligi kõne sisse. Hea kõne oli. Vabalt sai rääkida ja kätega igas suunas samal ajal vehkida.
Kui kõne olin lõpetanud, siis ütles tädi mulle, et paneb raadio jälle mängima ning seejärel teatas ühtlasi tavapärase “Bluetooth connection failed”. Täitsa arusaamatu. Kas pean minema autoteenindusse või telefoniteenindusse? Ühes puudub ilmselt kompetents ja teise ei mahu oma probleemiga uksest sisse.